/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2015/08/10/4366237t1he1fd.jpg)
Tartu Ülikooli (TÜ) Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa uuringute keskus (CEURUS) annab reedel ülevaate oma viimase viie aasta tööst ja tutvustab tulevikuplaane.
ELi ja Venemaa uuringute keskus annab oma tööst ülevaate
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänases muutunud rahvusvahelises julgeolekuolukorras on ühiskondlik vajadus kõrgetasemelise analüüsi ja teadustöö järele antud valdkonnas kordades suurem, kui seda Euroopas suudetakse pakkuda,» rääkis keskuse tegevusest CEURUSi nõukogu esimees, TÜ ELi ja Venemaa uuringute professor Viatcheslav Morozov.
Keskus koondab Venemaa ja Ida-Euroopa uurimisega tegelevaid TÜ teadlasi eri valdkondadest ning toetab neid teadustöös, publitseerimistegevuses ja teadustulemuste rahvusvahelisel tutvustamisel.
Muu hulgas uuritakse teemasid,nagu Venemaa ja Ida-Euroopa riikide sise- ja välispoliitika, rahvusvahelised suhted ja julgeolek, ELi välissuhted ja naabruspoliitika, energiaküsimused, inimõigused, avalik õigus, ajalooline mälu ja rahvussuhted.
Viie tegutsemisaasta jooksul on CEURUS korraldanud üle 100 ürituse, mille hulgas on nii suuri erialakonverentse, üle 60 külalisloengu, arvukalt suve- ja talvekoole ning mitmeid teisi teadlastele, üliõpilastele ning ühiskonnale suunatud üritusi.
«Keskuse üheks missiooniks on olnud ärgitada tudengite huvi Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute vastu, tuues Tartusse põnevaid külalisesinejaid ja õppejõude,» ütles keskuse juhataja vanemteadur Piret Ehin.
CEURUS on aidanud kaasa ülikooli rahvusvahelistumisele ning õppekavade reformile, toetades magistriõppekavade ümberkujundamist ning uute ingliskeelsete õppekavade avamist. Oluline osa tegevusest on olnud akadeemilise rände soodustamine.
Keskus jätkab teadustööd Eesti Teadusagentuuri rahastatud institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste toel, ainekursuste uuendamist finantseeritakse Jean Monnet’ õppemooduli kaudu, teadlaste ja doktorantide mobiilsust ning teadustöö kvaliteedi tõstmist toetab uus kolmeaastane koostööprojekt, mis sai rahastuse EL-i programmist Horisont 2020.