/nginx/o/2010/12/17/485895t1h2967.jpg)
Paar nädalat enne riigikogu valimisi toimub risti õnnistamine Lasnamäe vene kirikus, mille ehitamiseks on Edgar Savisaar küsinud ja saanud Venemaalt 1,5 miljonit eurot. Valimiskampaanias välisriigi raha kasutamist peab eurovolinik Siim Kallas veaks.
Presidendile, peaministrile ja siseministrile edastatud luureteabe kohaselt on Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsinud sel aastal Venemaalt toetust kokku kolm miljonit eurot. Täpselt pool sellest on Lasnamäele kerkivale vene kirikule mõeldud summa.
Üleeile, pärast Postimehes ilmunud artiklit, milles kirjas kaitsepolitsei hoiatus Savisaarest kui Venemaa mõjuagendist, sammus ta põhjaliku ettevalmistusega pressikonverentsile, kus ei eitanud, et kiriku ehitamisel on oma osa Keskerakonna valimiskampaanias.
«Suhted on kahepoolsed ja ma ei kujuta ette, et Eesti riik saaks keelata Venemaa toetust õigeusu kiriku ehitamisele Eestis,» leidis Savisaar. «Keskerakond on huvitatud nii Jaani kiriku valmimisest Peterburis kui ka õigeusu kiriku ehitamisest Lasnamäele. Selles linnaosas elab 115 000 inimest, suur osa neist õigeusklikud, ja neile on tähtis saada valimiste eel positiivne impulss selle kiriku valmimisest.»
Savisaar kandideerib märtsikuistel riigikogu valimistel Lasnamäe-Kesklinna-Pirita ringkonnas.
Kas, kes ja kuhu?
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tõdes eile, et üleüldine euroopalik tava ütleb, et välisriigi raha ei tohi ühe riigi sisepoliitilises valimisvõitluses kasutada.
«Valimised on demokraatlikes Euroopa riikides siseriiklik asi ning selleks ei tohi välisriigi raha küsida,» ütles ta. «Raha küsimine on raske eksimus.»
Ka luureekspert Eerik-Niiles Kross leidis, et fookuses tuleb hoida fakti, mida Savisaar on ka ise tunnistanud – ta küsis Venemaa Raudtee juhilt Vladimir Jakuninilt 1,5 miljonit eurot (23,5 miljonit krooni) Lasnamäe kiriku ehitamiseks.
«Põhiküsimus on see, et Savisaar on küsinud ja saanud Venemaalt raha,» märkis Kross.
Luureekspert lisas, et siiani on selgusetu, kas, kes ja kuhu raha maksis. Vastustest neile küsimustele sõltub vastus ka sellele, kas Savisaar on mõjuagent või mitte.
«Kui tõepoolest on tõendatud, et Savisaar on saanud Keskerakonna valimiskampaania jaoks raha, siis tuleb küsida, mida selle raha eest vastu on lubatud,» rääkis Kross.
Sotsiaaldemokraatide juht, NATO parlamentaarse assamblee asepresident Sven Mikser leidis, et seos kiriku ja valimiskampaania vahel on küll kaudne, kuid seda ei saa kindlasti positiivseks märgiks pidada.
«Vene riigil on kindlasti oma huvid ja meie suhtes vähem sõbralikud huvid meid aidata kui näiteks Euroopa Liidu maksumaksjal,» leidis ta ning selgitas, et eurotoetuste jagamine valimiste eel mõne populaarse infrastruktuuri ehitamiseks mõjub kindlasti ka võimuerakondade valimistulemusele hästi.
«Aga Eestis kindlasti venemaise säärase raha kasutamine on hoopis teise maiguga,» lisas Mikser.
Surve «isemõtlejaile»
Ka president Toomas Hendrik Ilves teatas oma avalduses, et riigis peab au sees olema põhimõte – erakondade rahastamine peab olema selge.
«Ebaseaduslikud annetused ohustavad poliitika läbipaistvust ja sealtkaudu Eesti demokraatiat,» ütles riigipea. «Kes neid reegleid rikub, peaks minu hinnangul poliitikast lahkuma. Nii lihtne see ongi.»
Valimiste lähenemine on seoses selle juhtumiga kihama löönud kolm riigikogu suuremat erakonda. Keskerakonna «isemõtlejaile» Ain Seppikule ja Jüri Ratasele on omamoodi survet avaldamas Reformierakonna üks peamõtleja Rain Rosimannus.
Keskerakond on väsinud opositsioonis istumisest, Reformierakond välistab koostöö Savisaarega, aga seis oleks hoopis teine, kui Keskerakonda juhiks näiteks Ratas.
Isamaa ja Res Publica Liit on praegu hoidnud äärmiselt tagasihoidlikku joont. Nende huviks on, et Savisaare parteijuhi positsiooni ei kõigutaks praegu miski, sest nad aimavad-kardavad, et Reformierakond eelistaks võimupartnerina just Keskerakonda.
/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)