Jaapani perekond avas Sillamäel restorani

Loo ilmumist toetavad Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ja kultuuriministeerium Foto: Pm

Perekond Hayashi kolis Jaapanist Eestisse aasta tagasi ja oma otsust nad ei kahetse, tegi Irina Tokareva kindlaks. Kuus kuud tagasi avas kokk Tatsumi Hayashi Sillamäel ainulaadse restorani, kus saab maitsta tänapäevast fusion-kööki.

Samast perekonnast kirjutasime Postimehes ka selle aasta veebruaris, vahetult enne sõbrapäeva, kui Tatsumi Narvas tööd otsis. Tatsumi ja Ilona Hayashi said tuttavaks ja abiellusid Jaapanis. Perekonnas kasvab kolm last: 17-aastane Valeria, 11-aastane Natari ja üheksa-aastane Riomu.

Pereema Ilona ise on pärit Narvast. Jaapanisse sattus ta tantsugrupiga, kui sõlmis aastase lepingu Jaapanis esinemiseks. Nii tutvuski ta oma tulevase abikaasa Tatsumiga.

Perekond kolis tagasi Eestisse selleks, et lapsed õpiksid tundma oma ema sünnimaad. Sõbrad, tuttavad ja sugulased nii Narvas kui ka Jaapanis suhtusid nende elukohavahetusse  üsna skeptiliselt.

«Paljud küsisid mult otse, kas olen juhuslikult psüühiliselt haige,» meenutab Ilona sõprade toonaseid otsekoheseid reaktsioone.

Skeptikute kiuste

Tõepoolest, Narva ei olnud perekonna vastu eriti sõbralik. Lapsed, kes ei rääkinud vene ega eesti keelt, võeti kooli vastu vaid tänu Jaapani saatkonna sekkumisele. Perekonnapea, 25-aastase tööstaažiga kõrgeima kategooria kokk, kes on töötanud parimates Euroopa ja Jaapani restoranides, saatis aga edutult laiali oma elulookirjeldusi.

Postimehes toona ilmunud artiklist oli perele abi: edukas Ida-Viru ettevõtja Suren Saakjan sattus lugu lugema ja otsustas pakkuda Hayashi perele võimaluse avada oma äri – et nende kõige julgemad (äri)ideed võiksid nii reaalsuseks saada.

Nii avatigi Sillamäel restoran Tatsumi. Nimi on koostatud kahest hieroglüüfist ja tähendab jaapani keeles «kaunis draakon». Tatsumi on ainus restoran Ida-Virumaal, kus pakutakse külastajatele maailmaköökide oskuslikku segu ehk fusion-kööki.

Fusion tähendab inglise keeles sulamit. Eri kultuuride, maitsete ja trendide segamine on praeguses kulinaariamaailmas buum.

«Segan kokku parimad traditsioonid populaarsetest rahvusköökidest Jaapanist, Prantsusmaalt, Itaaliast ja mujalt,» selgitab Tatsumi.

Fusion-köögi peakokk valmistab autoriroogi, mis on tema arvates harmoonilised, kasulikud, kuid eripärased, mistõttu on fusion-restorani külastamine iga gurmaani jaoks sündmus.

«Milleks sa selle Sillamäel avad, kes seda vääriliselt hinnata oskab?» pidi Tatsumi taas kord taluma tuttavate skeptilisi reaktsioone. Vaatamata sellele oli suvi tempokas ja restoranis oli tööd palju. Ilona sõnul ei olnud neil sel korral eriti aega puhkusekski.

Kala toob õnne

Isegi kalale mindi suve jooksul vaid korra, kuigi see on pere lemmiktegevus. Eelmisel aastal läksid Hayashid kalale kohe pärast Eestisse saabumist. See andis neile võimaluse ennustada oma tulevikku – kui püütud kala on suur, peaks neil kõik hästi minema.

Tookord suurt kala veest välja ei tiritud. «Kuid sel aastal püüdsime tõesti suure kala – see oli hiigelsuur forell,» meenutab Ilona ja lisab muiates: «Kuid edu oli ka garanteeritud, sest kalale läksime Valkla forellipüügikeskusesse.»

Vaatamata sellele, et suur kala oli käes, ei läinud sügisel ja talvel nende uuel äril just väga hästi. Nüüd pakub restoran oma teenuseid ka vastavalt tellimustele – näiteks korraldavad Hayashid ka mitme korporatiivürituse toitlustust.

«Tahame, et restoran oleks kõigile jõukohane. Mõtleme praegu sellele, et ehk avada restorani juures lisaks kulinaariaosakond,» jutustab Ilona.

Tõsiasi, et äri areneb siiski aeglaselt, on Tatsumile suur pettumus. «Selleks et avada oma äri, uuris ta asja väga põhjalikult ning jälgis süvenenult, mida pakuvad klientidele teised kohalikud restoranid,» räägib Ilona abikaasa üleelamistest.

«Käisime restoranides õhtustamas nii, nagu teised käivad tööl. Ma ei taha teisi kuidagi solvata, kuid minu mees professionaalina uskus, et ta on võimeline pakkuma klientidele paremat teenindust ja ajakohasemat kööki,» selgitab pereema.

Uus algus Sillamäel

Restorani avamisel võttis palju aega ka õige meeskonna komplekteerimine. Tatsumi sai taas pettumuse osaliseks, kui avastas, et paljud noored kokad, kes restoranis tööle asusid, ei tahtnud meistri käe all juurde õppida.

«Esikohal on raha, oma töö kvaliteedile inimesed mõelda ei soovi,» räägib Tatsumi. «Hea kokk peab eelkõige oma tööd armastama, suhtuma sellesse kogu oma hingega, kusjuures iga päev, vaatamata oma tujudele.»

Kohalikest probleemidest rääkides arvab aga Tatsumi, et neist suurim ongi tööpuudus. Tal on kahju inimestest, kes on kaotanud töö ja vaatavad tulevikku ilma lootuseta.

«Kuid valitsus ei ole ju kõiges süüdi, mõned asjad sõltuvad ka inimestest endist,» on Tatsumi veendunud. «Äri jaoks on halb, kui inimesed ei ole tööst huvitatud või kui neil puudub meeskonnavaim.» Tatsumi pole ise kunagi lugenud, kui palju tunde ta tööd tehes veedab – kui on ikka suur tellimus kätte võideldud, võib ta köögis askeldada ja ettevalmistusi teha varahommikust hilisõhtuni.

Tema arvates on Eestis natuke liiga palju ka bürokraatiat. Näiteks tahtis Tatsumi vahetada oma rahvusvahelised autojuhiload (tal on 20-aastane autojuhistaaž), kuid tal kästi uuesti eksam sooritada.

Vaatamata bürokraatiale ja mõningatele tagasilöökidele tunneb Tatsumi Eesti vastu siiski suurt huvi, mistõttu tahab ta minna tuleval aastal õppima eesti ja vene keelt. Tatsumi on korduvalt kuulnud, nagu ei olekski Ida-Virumaa päris-Eesti, et see piirkond on pigem geto, kust kõik väärikad inimesed on juba ammu lahkunud.

«Kuid Ida-Virumaal elavad siiski tavalised inimesed ja siinne elu peaks samuti edasi arenema,» ütleb jaapanlane, kes usub, et uus restoran panustab ka piirkonna üldisesse arengusse.

Praegu töötab tema restoranis neli noort – üks nendest kolis selleks oma perega Narvast Sillamäele. Sillamäele kolis ka perekond Hayashi ise – seetõttu pidid ka lapsed taas ümber harjuma ja teises koolis käima hakkama.

Lastele Eestis meeldib

Ilona ja Tatsumi lapsed on eestikeelses koolis suhteliselt hästi hakkama saanud, samuti on tunduvalt paranenud nende vene keele oskus. Tänu sellele on neil tekkinud ka palju uusi sõpru.
Vanematega räägivad lapsed kodus ikka vaid jaapani keeles, sõpradega aga vene keeles.

«Hiljuti, kui ma köögis olin, tuli poeg minu juurde ja ütles ootamatult vene keeles: «Emme, kui hästi see lõhnab!» See hämmastas mind, olin meelitatud, et minu laps hakkab minuga rääkima minu emakeeles,» jutustab Ilona. Tema sõnul oli see üks positiivsemaid hetki pärast nende Eestisse kolimist.

«Lastel on siin huvitav elada, neile meeldib kool, nad tegelevad spordi ja muusikaga,» räägib pereema. «Nad naudivad talveilma – see on ju teine lumine talv nende elus.»

Tema sõnul polnud Natari ja Riomu, kes kasvasid üles Lõuna-Jaapanis, enne Eestisse tulekut lund kunagi näinudki. Seetõttu on nende jaoks suurimaid lõbusid nii kelgutamine kui ka labidaga tee puhastamine lumest.

«Meie jaoks on peamine, et lapsed tunneksid end siin hästi,» ütleb Ilona. «Kui neil oleks halb, siis läheksime kohe Jaapanisse tagasi. Aga sellele me praegu isegi ei mõtle.»

Uue aasta võtavad Hayashid sel korral vastu Eesti moodi, mitte jaapanipäraselt, kus aastalõpp on rahulik, vaikne ja perekondlik püha.

«Seekord tulevad pidustused Eesti moodi – lärmakalt, suures sõpruskonnas,» ütleb pereema Ilona. «Lapsed tahtsid küll väga Lapimaale minna, jõuluvanale külla, aga sel aastal ei saa me nende unistust veel täita.»

Ilona ja Tatsumi soovivad uueks aastaks rohkem optimismi ja tööd nii endale kui ka kõigile teistele. Tatsumi soovib kõigile rahulikku uut aastat – ikka ilma looduskatastroofideta, nagu hiljutine Monika, ja kingib lugejatele autoriretsepti piduliku roa valmistamiseks – see on üks tema pere lemmikuid.

Peakoka Tatsumi Hayashi lõhetartar Ponzu tarretise ja salatiga

Kalatartar on Tatsumi sõnul praegu moekas roog. Seda maitsvat rooga on lihtne valmistada ning see näeb suurepärane välja ka jõulupidulaual. Roa kasulikkus tervisele on Tatsumi sõnul aga ilmselge – nii palju kergesti omastatavaid valke ja vitamiine ei kohtu jõulutoitudes just tihti.

Ühele portsule läheb vaja 100 g värsket lõhekala, 20 g sibulat, 20 g kappareid,
20 g soola- või marineerituid kurke, 50 g latuk-salatilehti, kaunistamiseks rediseid, 3 viilu leiba (kõige paremini sobiks selleks prantsuse baguette), 10 ml sojakastet (Tatsumi eelistab Kikkomani oma), 30 ml sidrunimahla, oliivi- või viinamarjaseemneõli, želatiini, soola, pipart, tilli ja peterselli kaunistamiseks, kastmeks näpuotsaga karripulbrit ja hapukoort.

Valmistamine:

1. Soola kergelt kala ja pane see siis lahtises nõus 12 tunniks külmkappi.

2. Soolatud kalatükist lõika neli õhukest viilu, ülejäänud kala lõika väikesteks, umbes 0,5 cm suurusteks kuubikuteks.

3. Haki sibul, kapparid, till ja soolakurk väga peeneks.

4. Valmista täidis – peenelt hakitud kala, sibul, kapparid, kurk ja till segada kausis kokku, lisada maitse järgi soola ning piserdada kergelt üle sidrunimahlaga. Edasi laota enda ette toidukile, aseta sellele tihedalt üksteise kõrvale neli lõheviilu, peale laota täidis.

5. Keera lõheviilud ettevaatlikult rulli ja pane natukeseks ajaks kõrvale.

6. Pane potti sidrunimahla, sojakastet ja natuke keedetud vett, soojenda veidi ja lisa želatiin (järgi juhendit želatiinipakendil). Kui vedelik muutub ühtlaseks, võta see tulelt ära, vala madalasse taldrikusse ja pane külmikusse, et see täielikult ära tarrenduks. Kui tarretis on valmis, tuleb see väikesteks kuubikuteks lõigata – see ongi Ponzu tarretis.

7. Pruunista rösteris või ahjus kolm õhukest leivaviilu.

8. Serveerimine: pane taldrikule salatilehti ning peale puista õhukeseks viilutatud rediseid, piserda üle õliga. Kõrvale pane pruunistatud baguette’i-viilud ja veidi Ponzu tarretist, kaunista peterselli ja tilliga. Lõika lõherullil otsad ära ja võta toidukile ettevaatlikult ära, pane rull taldriku keskele.

9. Sega hapukoorele hulka karripulber, lisa veidi soola ja pipart, vahusta segu kergelt ja lisa see siis taldrikule.

Jaapanis on Tatsumi sõnul tartar väga populaarne, kuid lõhe asemel kasutatakse rohkem värsket tuunikala, mida ei ole Eestis kahjuks eriti saada.

Jaapanlastele maitsevad ka selle roa teised variandid, näiteks võib lõheviilusid asendada keeduriisiga ja keerata sushilaadne rull, kust puudub aga harjumuspärane nori-leht.