Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

PPA korraldas pärast võltsijate tabamist oma töö ümber

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on pärast dokumendivõltsijate jõugu tabamist möödunud aasta oktoobris teinud oma töös ümberkorraldusi, et edaspidi selliseid juhtumeid ära hoida.

«PPA on juhtumi õppetundidega seonduvalt teinud mitmeid muudatusi migratsioonibüroo töös, kus menetlused on nüüd jaotatud väiksemate gruppide vahel. See annab parema võimaluse teha menetluste ja otsuste üle vahetumat ja põhjalikumat järelevalvet ning kontrolli,» ütles ameti teabehaldus- ja menetlusosakonna migratsioonibüroo juhataja Maige Lepp.

«Samuti on ülesanded ümber jaotatud vastavalt menetluse keerukusele, kus rohkem tähelepanu nõudvate juhtumitega tegelevad spetsiaalse ettevalmistusega inimesed,» lisas ta.

Lepa sõnul on loomisel ka spetsiaalne väljaõppe- ja täiendõppeprogramm, et olla paremini valmis läbi viima uurivat haldusmenetlust ning tuvastada võltsinguid või valeandmete esitamist. «Sisemistel aruteludel on läbi käidud ka n-ö mustrid ja ohumärgid, mis aitavad tavapärasest erinevat käitumist märgata ja neile reageerida,» lausus ta.

Lepa sõnul viib PPA juhtumiga seoses läbi suuremahulist järelkontrolli, et välja selgitada ja tuvastada need isikud, kes võivad olla saanud endale elamisloa või Eesti kodakondsuse ebaausal teel. Pärast juhtumi avastamist alustas PPA kohe teenistuslikku kontrolli, et teha kindlaks, kui suur hulk inimesi ebaseaduslikult loodud eeldustel dokumendi saada võisid ja milliste töökorralduslike muudatustega on võimalik tagada dokumentide menetlemise ja väljastamise üle suurem kontroll.

Politsei pidas 27. oktoobril 2015 kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse seadusvastaselt riiklike dokumentide väljastamises. Eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, nagu elamislube, haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ja valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.

Tagasi üles