/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2016/02/20/5067259t1hca97.jpg)
Põhja prefekt Kristian Jaani vabandab autojuhi ees, kes ilmselt politseinike tähelepanematusest eile pärastlõunal Paldiski maantee ja Sõle tänava ristmikul avariisse sattus.
Põhja prefekt: on alust arvata, et õnnetusse sattunud politseinikud ei arvestanud piisavalt võimalike ohtudega (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas juhtus eile päeval liiklusõnnetus, kus sõiduauto sõitis sisse töösõitu teinud politseibussile, mis vedas kinnipeetavaid ja ületas vilkureid kasutades punase tulega ristmikku.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich ütles Postimehele, et üldjuhul ei ole kinnipeetavate transportimisel vajadust teha alarmsõitu ehk kasutada vilkureid ja helisignaali. «Miks eile Põhja prefektuuri politseinikud aga otsustasid teisiti, selgitab sisejuurdlus,» lisas ta.
Esialgu on teada, et bussil põlesid vilkurid, kas ja kui kaua kasutati ka helisignaali, ka sellele peaks vastuse andma uurimine.
Politseinikud on läbinud alarmsõidukoolituse ja taolisi õnnetusi juhtub harva
Põhja prefekt Kristian Jaani vabandab autojuhi ees, kes ilmselt politseinike tähelepanematusest eile pärastlõunal Paldiski maantee ja Sõle tänava ristmikul avariisse sattus.
«Soovin kogu oma meeskonna poolt juhile kiiret taastumist ning vabandan siiralt,» ütles Jaani. Tema sõnul on selge, et alarmsõitu tehes peavad korrakaitsjad hoolitsema selle eest, et oma tegutsemisega ei seata ohtu teisi liiklejaid.
«Selline üksteisega arvestamine ja tähelepanelikkus kehtib siiski ka teistele liikluses osalejatele, ehk nähes alarmsõitu tegevat operatiivsõidukit, tuleks autojuhtidel ja jalakäijatel võimalusel sellele teed anda,» lisas Jaani.
«Kuigi eilse õnnetuse täpsemad asjaolud on veel selgitamisel, on esialgu alust arvata, et politseibussiga alarmsõitu teinud ametnikud ei arvestanud piisavalt võimalike ohtudega ega teinud ennast teistele liiklejatele piisavalt märkavaks,» selgitas Jaani.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul on politseinikud läbinud alarmsõidukoolituse ning need juhid, kes igapäevaselt alarmsõite teevad, harjutavad ja saavad täiendkoolitusi regulaarselt. «Alarmsõitu teinud politseisõidukitega liiklusõnnetusi, kus keegi ka viga saab, juhtub siiski üsna harva,» ütles Uldrich.
Vandeadvokaat, liiklusekspert Indrek Sirk kinnitas, et politsei ei pea kurjategijate vedamisel kasutama vilkureid ega helisignaali.
«Sellises olukorras liiklusnõuetest kõrvalekaldumine oleks põhjendatud vaid siis, kui politseil on tarvis minna uute kinnipeetavate järgi, sest kuskil on kolleegid või tavakodanikud hädas,» ütles Sirk.
Liikleja peab vilkuritega sõidukile teed andma igal juhul
Ta lisas, et tavaliikleja jaoks pole aga üldse oluline, kas politseinik paneb vilkuri sisse õigustatult või mitte. «Viimasel ajal pole kuulda olnud, kuid mõne aasta eest levisid jutud, et politseinikud sõitsid vilkuritega hamburgeri järgi,» tõi Sirk näite. «Sõltumata olukorrast ja tingimustest peab sinise vilkuriga sõidukile teed andma iga liikleja, sest liiklejatel pole liiklussituatsioonis võimalik hakata omavahel arutlema, kas politseil on parajasti põhjust vilkuriga sõita või mitte,» selgitas Sirk.
Vilkuri kasutamise kohustus tekib Sirgi sõnul sel hetkel, kui politseinike tööülesanded on sellised, et nende täitmiseks tuleb liikluseeskirjast kõrvale kalduda.
Valitsus on võtnud vastu määruse «Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord», kus on kirjas, et alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, tohib kõrvale kalduda liikluseeskirja nõuetest. Samas peab alarmsõiduki juht liikluseeskirja nõuetest kõrvalekaldumisel tagama liikluse ohutuse.
Sirk tõdes, et seadus ei saa täpselt paika panna, kuidas seejuures ohutust tagada, sest kõik sõltub konkreetsest olukorrast. «Õigusnormid panevad paika raamid, mis on sellised, et kuigi alarmsõiduki juht võib liikluseeskirjadest kõrvale kalduda, peab ta seejuures tagama liikluse ohutuse.»
«Kui politseisõiduki juht läheneb ristmikule ja nähtavus on halb, siis tuleb sõita väiksema kiirusega või sootuks seisma jääda, lisaks tuleb veenduda selles, et teistel juhtidel on võimalik teed anda,» rääkis Sirk. «Ohutust tagades tuleb arvestada nii füüsika kui loodusseadustega,» lisas ta.
Nii vilkuri kui helisignaali kasutamisvajadus on politseiniku otsustada
Õigusakt jätab politseiametniku otsustada ka selle, kas lisaks vilkurile kasutada helisignaali või mitte. Olukordades, kus vilkurist ei pruugi piisata, on Sirgi sõnul soovitatav kasutada ka helisignaali, kuid ta lisas, et see on juba politsei taktika küsimus ja tuleneb samuti konkreetsest juhtumist.
«Kui näiteks politseisõiduki juht sõidab mööda maanteed 90 asemel 130-ga, ühtegi ristuvat teed ei ole ning nähtavus on hea, siis sireeni töötamine midagi juurde ei anna,» selgitas Sirk. «Või kui politseisõiduki juht sõidab öösel Tallinna kesklinnas keelumärgi alt läbi, pole mõtet teisi sireeniga üles ajada.»
Kui aga juhtub liiklusõnnetus, tuleb Sirgi sõnul hinnata, kas tavasõiduki juhil oli üldse võimalik märgata politseisõidukit ja talle teed anda, milline oli liiklussituatsioon ja nähtavus. Samamoodi tuleb vaatluse alla võtta politseisõiduki juhi käitumine ehk kas ta ikka tegi piisava, et tagada ohutus.
Sirk selgitas, et ohutuse tagamise nõue on määrusesse kirja pandud eelkõige selleks, et politsei jõuaks kohale sinna, kuhu ta on parasjagu teel. «Võidusõitjate ülesanne on jõuda esimesena finišisse ja kui keegi kraavi sõidab, on see lihtsalt ebaõnn, kuid politsei peab jõudma kohale sinna, kus tuleb abi osutada.»
Ka politseisõiduki juhtide koolituses ei panda Sirgi sõnul rõhku mitte sellele, kuidas sõita kiiresti, vaid sellele, et sõit oleks ohutu.
Vaata lisaks: