/nginx/o/2010/03/29/340103t1hc4ba.jpg)
Õpetajate liidu hinnangul on Eesti õpetaja selgelt alamakstud ning õpilased saavutavad rahvusvahelises võrdluses häid tulemusi tänu raudvaraks oleva õpetajaskonna töökusele.
Õpetajate liit: alamakstud õpetaja rügab tervise arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on selge, et Eesti õpetajad teevad tublit tööd ja selleks, et laste tulemused oleks head, pingutatakse kõvasti. Tulemuseks on see, et nad põlevad läbi – koormused suured ja samuti lisaülesanded, mis käivad küll õpetajatöö juurde, aga palganumbris ei kajastu,» tõdes liidu juhatuse esimees Lehte Jõemaa.
«Head tulemused saavutatakse õpetajate tervise najal – aga nad väsivad, põlevad läbi. Seepärast ongi nii, et koolivaheajal peab neil olema lahedam aeg,» arvas Jõemaa, kelle sõnul teeb õpetajate töö eriti raskeks see, et suures koolis tuleb neil võrdse tähelepanelikkusega suhelda nädalas keskmiselt 600-700 lapsega.
Tema sõnul tuleb PISA-testi tulemuste analüüsist tõesti välja, et Eesti õpetaja on alatasustatud ja mitte ainult võrdluses teiste maadega, aga ka Eesti riigi tasandil, sest alla vabariigi keskmise palga ei tohiks õpetaja töötasu siiski olla.
«Meie õpetaja on vähe tasustatud, sest pole ju jõudnud keskmise palgatasemenigi. Vanemmetoodik jõuab, aga neid on vähe ja juurde neid ei atesteeritagi, sest palgafond on väike, et suurendada palku ei saa.»
«Me näeme küll, et palgatõus peab tulema ja võimalikult kiiresti.» Õpetajate liit arvab, et tavaõpetaja palk peaks hakkama pihta vabariigi keskmisest ning liikuma protsentide kaupa ülespoole vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku ametikohal.
Seda, kui jätkusuutlik on selline süsteem – madalalt tasustatud õpetajad ja kõrged õpilaste tulemused – ei osanud Jõemaa prognoosida. «Nii kaua, kuni meil raudvara-õpetajaskond alles on. Noored on rohkem õppinud end kaitsma, liigset tunnikoormust mitte võtma. Muidugi kui õpetaja kogemus muutub suuremaks, siis jõutakse rohkem, sest kogemustega õpetajal tulevad ka tundmuslikult paremini lahendused,» arutles õpetajate liidu juht.
«Praegu on meil see raudvara nõudlik, järjekindel, ise töökas ja nõutakse ka lastelt sama, see annabki häid tulemusi.»
«Meil oli veidi hirm, et kui hakkame väärtuskasvatusele ja muule sellisele tähelepanu osutama, siis teadmiste osa väheneb, aga õnneks pole seda juhtunud,» rõõmustas Jõemaa.