Võtsin Igor Garšneki raamatu kätte pärast Paavo Kanguri kirjutatud Alenderi elulugu, kõheldes ja kaheldes, kas «Ruja: must ronk või valge vares» pakub midagi uut – olid ju Kanguri raamatu üheks kandetalaks ka mälestused Garšnekilt, Ruja klahvpillimängijalt aastatel 1985–1988. Pakkus. Eelkõige puhast lugemisnaudingut, Garšneki stiil on lobe ning vürtsitatud piisava annuse huumoriga.
Tellijale
Kui olime noored ja tegime bändi…
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.