Sirli Salumäe: kodumaavahetus on teinud minust tugevama inimese

Sirli koos emaga Denia peatänaval. Foto: Liis Treimann

«Tean, missugune jama võib juhtuda, kui emast valesti aru saadakse, nii et muidugi ma muretsen,» naeratab Sirli Salumäe ja sätib end suurele sohvale sirgelt istuma. Ta on tõsise olemisega, korrektse väljenduslaadiga ning väga selge häälega noor neiu. Intervjuu ajal jõuan päris mitu korda unustada, et mu vestluskaaslane on vaid 16-aastane. Sedavõrd selgelt väljendab Sirli mõtteid oma esimeses intervjuus.

Eelmise aasta veebruaris tulid üle viie aasta koos emaga Eestisse. Milline see taaskohtumine sulle tundus?

Me jõudsime pimedusse, oli külm ja pisut lund, mida ma ei olnud aastaid näinud. Algus oligi tore, sest ööbisime Olümpia hotellis, ema käis Sportlandis oma võiduratast vaatamas ning jagas palju autogramme. Sealsamas pressikonverentsil kohtusime ka üle kõigi nende aastate oma lähedastega. See oli väga tore kohtumine.

Sõpru oli tore näha, kuid ühel hetkel tundsin, et nemad olid muutunud ja ka mina olen muutunud. Mäletan kummaliselt segast tunnet, milles oli pisut nostalgiat ja veidi pettumust, sest mitte miski ei olnud enam sama. Mitte kellegagi ei olnud mul enam sellist suhet, nagu oli varem olnud. Lähedasedki olid vähem lähedased. Kui see tunne mulle kohale jõudis, tundsin, kui väga haiget see tegi.

Mõned kuud hiljem mõistsin, et on asju ja suhteid, mis tulebki nüüd selja taha jätta ja hüvasti öelda. Sest nii saab uus elu päriselt alata.