Päevatoimetaja:
Meinhard Pulk
Saada vihje

Kivirähk: jutt mõjuagendist rikub kapo mainet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Sotsioloog Juhan Kivirähk tõi välja, et kui kapo ei esita kindlaid tõendeid, vaid hämab mõiste «mõjuagent» toel , rikub Edgar Savisaarega seonduv juhtum hoopis julgeolekuorgani enda mainet.

«Kui peaks tõendamist leidma, et kiriku ehitamise varjus on Venemaalt tehtud annetusi ka Keskerakonna kassasse, oleks tegemist tõepoolest kriminaalse looga,» rääkis Kivirähk Postimees.ee’le, viidates Lasnamäele osalt Venemaalt tuleva rahaga rajatava õigeusukirikuga seonduvale.

«Kaitsepolitsei tähelepanu kiriku ehitamisega seonduva vastu on igati asjakohane, sest ehitustega on seotud suured rahad ja sealt kipub tihti midagi «vasakule» minema. Pealegi on Venemaa ka varasematel aastatel püüdnud oma soosikuid Eesti valimistel rahaliselt toetada.»

Tema sõnul tekib aga Savisaare-juhtumi puhul küsimus kapo tegevuse edukusest.

«Kuni Savisaare väidetava rahaküsimise kohta puuduvad kindlad tõendid, jätab keerutamine ebamäärase tähendusväljaga «mõjuagentuuri» ümber mulje lihtsalt räpasest valimisvõitlusest ning kahandab usaldust ka kaitsepolitsei sõltumatuse suhtes.»

Kivirähk meenutas, et eelmiste valimiste eel olid sellised ebamäärased kahtlustused rahaküsimises õhus Reformierakonna kohta, kes olevat käinud «pommimas» Eesti Raudteed. Ka tookord sumbusid need süüdistused tõendite puudumise tõttu.

«Igatahes on põhjust veelkord kahetseda, et sügisel jätsid poliitikud kasutamata võimaluse muuta erakondade rahastamine läbipaistvamaks ning kehtestada selle kontrollimiseks tõhusad mehhanismid.»

Kes on ikka mõjuagent?

Kivirähki sõnul on keeruline üheselt öelda, kas Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar on Venemaa mõjuagent või mitte.

«Luureekspert Eerik-Niiles Kross väidab, et mõjuagent on isik, kes on valmis mõjutama otsustusprotsesse teise riigi kasuks. Kindlasti on Savisaar poliitik, kes peab vajalikuks arendada Eesti ja Venemaa vahel häid suhteid,» rääkis Kivirähk.

«Ent kas heanaaberlike suhete arendamist Eesti ja Venemaa vahel võib tõepoolest pidada kasulikuks vaid Venemaale ning ohuks Eesti julgeolekule?» küsis ta.

Kivirähki sõnul peab avalik arvamus Venemaaga heanaaberlike suhete arendamist hoopis üheks Eesti kolmest olulisemast julgeolekugarantiist NATO ja ELi liikmeks oleku kõrval.

Ta märkis, et kui mõne poliitiku või erakonna avalik poliitika on mõnes aspektis vastuvõetav ja sobiv ka naaberriigile, ei saa seda pidada kohe tegutsemiseks võõrastes huvides. «Ennekõike tuleb ikkagi hinnata, kas otsused on kasulikud meile endile.»

Seda, et Keskerakond teeb koostööd Venemaa võimuparteiga, võib Kivirähki väitel sõltuvalt hindaja maitsest pidada kas positiivseks või negatiivseks, kuid fakt ise pole olnud kunagi kellelegi saladuseks – selle kohta on sõlmitud lausa ametlik koostöölepe.

Kirik ka kodanikele

Tema sõnul võib muidugi näha Venemaa toetuses uue vene õigeusu kiriku ehitamisele katset ellu viia välispoliitika nn humanitaarset liini, millega Venemaa soovib seista nende inimeste huvide eest, keda nad defineerivad kui oma kaasmaalasi, ning suurendada selle kaudu Venemaa mõjujõudu.

«Eesti peab idanaabri sellistest taotlustest kindlasti teadlik olema ning võimalike ohtudega arvestama. Kuid samal ajal ei tohi unustada, et inimesed, kelle jaoks kirikut ehitatakse, on eelkõige meie endi kaasmaalased, kellest järjest suurem osa on ka Eesti kodanikud.»

Seetõttu võib Kivirähki sõnul pidada kiriku ehitamist positiivseks sündmuseks ka Eesti jaoks.

«Et kiriku valmimine mõjutab positiivselt Keskerakonna reitingut venekeelse valija hulgas, on loomulik – kui linnapea oleks Ansip või Laar, siis vaevalt selline ehitis siia kerkinud oleks.»

Postimehe andmetel hoiatas kapo kuskil kuu aja eest Eesti tipp-poliitikuid, et Keskerakonna esimees Edgar Savisaar küsis Kremlile lähedal seisvatelt isikutelt 3 miljonit eurot - pool oli mõeldud Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise ning teine tema partei rahastamiseks. Viimane tehing siiski tõkestati.

Tagasi üles