/nginx/o/2012/12/11/1478224t1h0a0b.jpg)
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on siseministeeriumi haldusalas viimase seitsme aasta jooksul töötajate arv vähenenud umbes 1600 inimese võrra 8000 inimeseni ja siseturvalisust ei ole võimalik enam õhemaks lihvida.
Pevkur: siseturvalisust ei saa enam õhemaks lihvida (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam on töötajate arv vähenenud politsei- ja piirivalveametis (PPA), kus töötab võrreldes 2008. aastaga 25 protsenti vähem inimesi. Tänavu 1. jaanuari seisuga töötas PPAs 5332 inimest.
Pevkur ütles täna riigikogu ees Eesti turvalisuspoliitikat tutvustades, et 2015. aasta oli esimene alates politsei- ja piirivalveameti loomisest, kui politseinike ja piirivalvurite read ei vähenenud. «Kui õnnestub sama taset hoida ka edaspidi, oleks juba päris hea. Meil kõigil tuleb mõista, et kui soovime tagada inimestele turvatunnet tänasel tasemel või paremini, siis ei ole meil võimalik siseturvalisust enam õhemaks lihvida. Sest lihvitud ja reformitud on päris palju,» ütles Pevkur.
Siseminister märkis, et kuigi siseturvalisuses kasutatav rahahulk aastatel 2008–2015 kasvas 282 miljonilt 338 miljoni euroni ehk 20 protsenti, ei ole eelarve reaalkasvu vaadates pilt nii positiivne.
«Neil aastail on vahendite reaalkasv olnud 4,3 protsenti, ehk piltlikult öeldes on siseturvalisuse «ostujõud» kasvanud aeglasemalt kui riigis tervikuna. Võrreldavatel aastatel on riigieelarve reaalkasv olnud ligi 30 protsenti ning Eesti SKT kasv 8,5 protsenti. See aga tähendab eelkõige tehnika ja varustuse vananemist – tänaseks on veerand meie maismaatranspordist, ligi pool veesõidukitest ja 14 protsenti õhusõidukitest ületanud kasuliku eluea ja tuleb välja vahetada,» rääkis Pevkur.
Ta nentis, et veelgi kehvemast olukorrast on Eestit päästnud välisvahendeid. Nii moodustasid näiteks aastatel 2007–2013 välisvahendid ja nende kaasfinantseerimine siseministeeriumi valitsemisala investeeringutest 62 protsenti.
«Euroopa maksumaksja vahendeid oleme kasutanud paljuski just transpordivahendite soetamiseks. Koos riigieelarvega soetati kaks uut helikopterit, uus multifunktsionaalne laev Kindral Kurvits, hõljuk Peipsile, uued redelautod ja veel palju muud selleks, et Eesti inimeste turvalisust tagada. Kui vaadata korraks ka kinnisvara seisu, siis siseministeeriumi valitsemisala kasutab täna kokku 330 000 ruutmeetrit kinnisvara, mis paikneb enam kui 400 asukohas üle terve Eesti. Kuigi alati tahaks investeeringuid kinnisvarasse teha rohkem, on fakt, et perioodil 2008–2015 valmis siseministeeriumi valitsemisala asutuste tarvis 15 uut hoonet kogumahus 46 594 ruutmeetrit, mis on umbes 14 protsenti kogu valitsemisala kasutusel olevast pinnast,» lausus Pevkur.
Siseminister korda, et siseturvalisuses kärbeteks ruumi napib ja pigem ootavad ees väljakutsed, mis vajavad lisaressurssi.
«Oleme ju valitsusliidus kokku leppinud kiirreageerimisjõudude kasvatamise ja me ei saa jätta tähelepanuta Euroopa arenguid. Minu sõnum on lihtne – laiapindse riigikaitse ülesehitamisel tuleb tagada võrdselt nii riigikaitse, siseturvalisuse, kui sisejulgeoleku arengukindlus. Panustades vaid ühele, võime vaikimisi end riigina teistes valdkondades läbi kukutada. Me ei saa endale lubada nõrkust demokraatliku riigikorra hoidmisel, ehk lisaks tugevale sõjalise kaitse võimekusele on meie vältimatu eesmärk tagada inimeste igapäevane turvatunne tugeva politsei, pääste ja piirivalve olemasoluga,» ütles Pevkur.