/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/02/09/5027537t1h3c77.jpg)
Siseminister Hanno Pevkur taunis neljapäeval riigikogu ees kõneledes omaalgatuslike rühmituste teket, kes seadusliku ja ebaseadusliku piirimail balansseerides oma tegevusega turvatunnet pigem vähendavad kui suurendavad.
Pevkur: seaduse piire kompavad rühmitused vähendavad turvatunnet (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pevkur tõi esile, et möödunud aastase küsitluse põhjal arvab 37 protsenti inimestest, et inimesed saavad ise aktiivselt osaleda oma kodukoha turvalisuse ja päästevõimekuse tagamises ning see näitaja on aastate jooksul oluliselt kasvanud.
«Seetõttu on ka loogiline, et seitsme aasta taguse ajaga võrreldes on täna Eestis märkimisväärselt rohkem vabatahtlikke, kes turvalisusesse panustavad. Kui 2008. aastal oli vabatahtlikult turvalisuse tagamisega seotud leibkondi Eestis 9270, siis eelmisel aastal juba üle 11 ja poole tuhande. Samuti on kasvanud vabatahtlike panus. Näiteks osalesid vabatahtlikud päästjad 2009. aastal päästesündmustel 585 korral, aga eelmisel aastal juba 3063 korral, ehk kasv on olnud rohkem kui 5 korda,» rääkis Pevkur.
Ministri sõnul on ta enam kui veendunud, et igaühe suurem panus turvalisuse tagamisse on olulist rolli mänginud ka selles, et inimeste mure kuritegevuse pärast on oluliselt langenud. «Kui taasiseseisvumise järel oli aastaid elanike üks peamisi muresid kuritegevus, siis täna see õnneks enam nii ei ole. Veel 2007. aastal pidas kuritegevust oma kodukohas murettekitavaks 21 protsenti leibkondadest, 2015. aastal arvas nii aga vaid ligi 12 protsenti vastanutest. Samuti on langenud nende inimeste osakaal, kelle meelest on kuritegevus peamine riigi ees seisev mure. Kui 2007. aasta alguses arvas nii lausa 44 protsenti eestlastest, siis praeguseks on see näitaja langenud 5 protsendile,» rääkis Pevkur.
Tema sõnul on praeguseks jõutud olukorrani, kus 91 protsenti elanikest leiab, et Eestis on turvaline elada. Samuti usaldavad Eesti inimesed riigiasutustest enim just siseturvalisuse asutusi – möödunud aastal läbi viidud küsitlus näitas, et usaldus päästeameti vastu on 95 protsenti, häirekeskuse 90 ning politsei- ja piirivalveametit usaldab 87 protsenti vastanutest.
«Samas on igaühe ja meie ühine turvalisus kinni pisiasjades ning usalduse kaotus kerge tulema, mistõttu kutsun kõiki üles usaldama korrakaitse eest vastutavaid asutusi ja nende tehtavat tööd. Ma ei soovi, et Eestis hakkaks vohama omakohus või mingid rühmitused, kes seadusliku ja ebaseadusliku piirimail balansseerides oma tegevusega turvatunnet pigem vähendavad kui suurendavad,» rõhutas Pevkur.
Tema sõnul on Eestis tugev politsei ja võimekad vabatahtlikud. «Igaüks, kes tunneb, et soovib aidata tõsta siin elavate inimeste turvalisust, on oodatud liituma selleks loodud organisatsioonidega nagu Kaitseliit, abipolitseinikud või vabatahtlikud päästjad. Eesti on ja jääb seaduseriigiks,» lisas minister.