Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Laanet salvestiste säilitamisest: see on edasise diskussiooni koht (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kalle Laanet
Kalle Laanet Foto: Peeter Langovits

Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet ütles täna riigikogus komisjonide istungite protokolle ja salvestisi puudutava eelnõu esimesel lugemisel, et lindistuste võimalik säilitamine on edasise diskussiooni koht.

Laanet rõhutas korduvalt, et praegune lahendus, mis käsitleb salvestisi üksnes abimaterjalina, mis tuleb pärast protokolli valmimist hävitada, on kompromiss, mis on fraktsioonide vahel vähemalt enne esimest lugemist saavutatud.

Tema sõnul leiti komisjonis, et kui protokollid muutuvad eelnõuga senisest põhjalikumaks ning kajastavad nii istungi käiku, otsuste kujunemist, sõnavõtjate seisukohti kui nimeliselt ka hääletustulemusi, siis on see avalikkusele kõige tähtsam. «Kui me reguleerime ära protokolli vormi ja sisu, siis see, milliseid abivahendeid kasutatakse nende protokollide vormile ja sisule vastavaks tegemiseks, on iga komisjoni enda teha,» ütles ta.

Opositsioonilise Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli küsimusele, kas komisjon on valmis kaaluma siiski ka istungite helisalvestiste säilitamist, vastas Laanet, et see on diskussiooni koht. Tema sõnul on kõigil saadikutel võimalik esitada eelnõule teiseks lugemiseks muudatusettepanekuid, mida komisjon saab seejärel arutada.

Nii opositsiooniline Keskerakond kui Konservatiivne Rahvaerakond on juba teatanud, et nende hinnangul tuleks istungite helisalvestised säilitada.

Postimees kirjutas esmaspäeval, et kui veel aasta tagasi küpses riigikogus plaan muuta istungite helisalvestamine kohustuseks ja säilitada salvestisi vähemalt nelja-aastase parlamendiperioodi lõpuni, siis nüüdses eelnõus on mõlemast – nii koosolekute salvestamise nõudest kui ka salvestiste säilitamise kohustusest – loobutud. Õigupoolest ei kasutata sõna «salvestis» eelnõus ega seletuskirjas kordagi, selle asemel räägitakse dokumentide koostamise abimaterjalist, mille talletamist ja seeläbi ressursi raiskamist ei pea põhiseaduskomisjon otstarbekaks.

Eelmise aasta algul palju vaidlusi tekitanud ja riigikogu valimiste eel poliitilise üksmeele puudumise tõttu menetlusest tagasi võetud eelnõu järgi pidanuks komisjonid istungeid üldreeglina salvestama – erandiks vaid väljasõidud ja istungid, kus on jutuks salastatud küsimused –, salvestisi pidanuks säilitama riigikogu sama koosseisu volituste lõpuni ning põhjendatud huvi korral olnuks võimalik nendega komisjoni esimehe loal tutvuda.

«Komisjonis arutleti ka võimaluse üle säilitada helisalvestist kuni protokolli valmimiseni, kuid kuna on olnud olukordi, kui protokolli on vaidlustatud ning on osutunud vajalikuks seda kontrollida, siis leiti, et helisalvestis (juhul kui istung on helisalvestatud) võiks olla kättesaadav vähemalt kuni sama koosseisu lõpuni,» põhjendas põhiseaduskomisjon oma seisukohta toonase eelnõu teise lugemise seletuskirjas.

Seletuskirjas, mis koostati enne eelnõu tagasivõtmist kolmandaks lugemiseks, selgitas komisjoni toonane esimees, Reformierakonda kuuluv Rait Maruste, et salvestiste säilitamine koosseisu volituste lõpuni oleks tähendanud, et neid abimaterjale oleks säilitatud parlamendi töö huvides riigikogus.

Koosseisu volituste lõppedes pidanuks infot hindama rahvusarhiiv ning kui teave oleks tunnistatud arhivaaliks, oleks see antud toonase plaani järgi rahvusarhiivile üle. «Kui arhiiv aga ei hinda dokumente või materjale arhiiviväärtuslikuks, siis ei ole kohustust neid säilitada, mis aga ei tähenda, et tekiks kohustus neid hävitada,» kirjutas Maruste mullu jaanuari lõpus.

Riigikogu sotsiaaldemokraadist esimees Eiki Nestor leidis eelmise aasta alguses samuti, et kuna paljud arvajad ei ole kindlad, kui üksikasjalikud tulevad uute nõuete alusel koostatavad protokollid, võiks ka uue seaduse alusel kohustuslikus korras tehtavad salvestised anda säilitamiseks rahvusarhiivi.

Toona oli veel teisigi, kes pidasid vajalikuks tagada salvestiste säilimine, ja toonitasid, et riigikogu ei ole saladuste laegas. Valimiseelsele ajale ja konsensuse puudumisele viidates lükati otsustamine siiski uue, mullu märtsis valitud riigikogu koosseisu ülesandeks.

Samal ajal otsustas riigikogu juhatus, et kõik olemasolevad salvestised antakse hoiule rahvusarhiivi, kus neid saab tulevikus kuulata riigikogu esimehe loal. Praeguseks on riigikogu kantselei komisjonidest kokku kogunud 722 CD-plaaditäit helisalvestisi, mis sisaldavad istungite salvestisi aastatest 2002–2012.

Riigikogu kantselei kommunikatsioonijuhi Urmas Seaveri sõnul plaanitakse need rahvusarhiivile üle anda veel enne suvepuhkust. «Koos plaatidega annab kantselei juurde info, mis komisjoni istungid on igale konkreetsele plaadile salvestatud ning mis ajast need pärit on. Tänaseks on veidi üle poole plaatide kohta see info olemas, ülejäänutega töö veel käib,» rääkis Seaver.

Lisaks on komisjonide istungite helisalvestisi riigikogu kantselei salvestiste võrgukettal. Nendega hakkab kantselei Seaveri sõnul tegelema pärast CD-plaatide üleandmist, et ka need jõuaksid lõpuks arhiivi.

Arhiivi jõudnud salvestised ei muutu automaatselt avalikuks, nagu ei ole seaduse järgi avalikud ka komisjonide istungid. See tähendab Seaveri sõnul, et kui keegi pöördub arhiivi poole sooviga mõnd kinnise istungi salvestist kuulata, peab selleks kõigepealt loa andma riigikogu esimees. «Helisalvestise kuulamise lubamisel tuleb kindlasti arvestada sellega, kas salvestis sisaldab seaduse alusel seatud juurdepääsupiiranguga teavet,» ütles ta.

Tagasi üles