Raplamaa peol tarbisid lapsed narkootikume, jutud korgijoogist kinnitust ei leidnud

Narkootikumid Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Politsei on välja selgitanud, et Raplamaal reede õhtul käest ära läinud 16-aastase neiu sünnipäevapeol tarvitati ka narkootikume, jutud nn korgijoogi valamisest tüdrukute joogitopsidesse kinnitust ei leidnud.

Kõigi 18 Ristimäe puhkekeskuses alkoholi tarvitanud alaealise suhtes on alustatud väärteomenetlust ja need alles käivad. Lisaks on alustatud kriminaalmenetlust, mille üheks eesmärgiks on välja selgitada, kas ja kes olid seotud alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemisega.

Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Jaan Aas märkis, et politseinikud toimetasid samalt peolt jaoskonda ka ühe agressiivselt käitunud täisealise noormehe. Nad kontrollisid tema joovet ning tuvastasid, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid. Korrakaitsjatel on alust arvata, et peol tarvitasid narkootikume ka teised noored.

Sünnipäevalapsele kingitust tooma tulnud 18-aastane neiu rääkis Pärnu Postimehele, et ta kuulis üritusel, kuidas Tallinnast sooviti peopaika tuua 100 tabletti ecstasyt, ka pakuti seal amfetamiini. Ta eitas väiteid, et tema pildituks joonud 13-aastane sõbranna jäeti üksinda tee äärde abitusse olukorda, vaid rääkis, et nad ootasid sõbrannale kiirabi koos autos.

«GHB kasutamine 13-aastase tütarlapse puhul kinnitust ei leidnud, hoolimata sellest, et ta seda ise kahtlustas. Meedikud tuvastasid, et tegemist oli alkoholimürgistusega.

13-aastane kannatanu ise kahtlustas, et tema ja ta sõbrannade jookidesse pandi korgijooki ehk GHBd.

«Informatsioon selle kohta, mida ja kui palju kõnealusel peol tarvitati, on hetkel selgitamisel. GHB kasutamine 13-aastase tütarlapse puhul kinnitust ei leidnud, hoolimata sellest, et ta seda ise kahtlustas. Meedikud tuvastasid, et tegemist oli alkoholimürgistusega,» kinnitas Aas.

Aas tõdes, et toimunu puhul vajab veel täiendavalt selgitamist häirekeskusesse tehtud kõne, milles kirjeldatakse päästekorraldajale, kuidas tüdruk leiti juhuslikul möödumisel tee äärest.

«Kahtlemata on hetkel kõige olulisem see, et noor inimene sai abi ja temaga ei juhtunud midagi hullemat. Sellele vaatamata tuletame meelde, et abi kutsumisel on äärmiselt oluline edastada võimalikult täpne info. Hädaabinumbrile helistamine ja abi kutsumine on suur vastutus ning see ei ole kindlasti see koht, kus nalja teha,» manitses Aas ja lisas, et operatiivteenistused suhtuvad igasse abipalvesse täie tõsidusega ja reageerivad selle sisule vastavalt.

Osa vanemaid nende joobes laps ei huvitanud

Rapla politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht tõdes, et kõnealusel hilisõhtul, kui lapsevanemaid informeeriti, et nende lapsed on toimetatud politseijaoskonda, olid reaktsioonid erinevad. «Oli neid, keda valdas telefonis täielik ükskõiksus. Samas oli neid, kes kiirelt reageerisid ja kinnitasid, et toimunust õppisid nii nemad kui ka laps,» lausus Aas.

Aasa sõnul tunnevad üldiselt vanemad siiski muret, kus nende lapsed on ja mida nad teevad. «Muidugi on mu töös tulnud ette ka suhtumist, kus pereisa ütleb politseinikule: «Miks te sellega tegelete? Kui mu poiss tahab juua, siis las joob.» Selline suhtumine on probleem ja kahjuks on selline hoiak teatud ringkondades visa kaduma,» möönis ta.

Aas lisas, et praegu ei jää muud üle, kui loota, et toimunu aitab nendes perekondades paremini mõista lastele lubatud ja lubamatu piire. «Kindlasti on sellise olukorra edukas lahendamine perekonnas proovikiviks, sest väga lihtne on toimunu valguses lõhkuda lapse ja vanema omavahelist usaldust. Seda tuleks kindlasti vältida,» märkis ta.

Raplamaa noortele tulid vanemad politseijaoskonda järgi. Kuna maakonnas oli tollel õhtul tööl ka lisajõudusid teistest maakondadest, toimetasid näiteks Pärnu politseinikud oma piirkonna noored ise koju.

Põhja prefektuuri vanemkomissar Ly Kallas selgitas, et politseinikud kontrollivad regulaarselt noorte kogunemiskohti, et ennetada noorte sattumist kuriteoohvriks või joobes noore enda süüteo toimepanemist. «Paraku ei möödu ükski selline reid ilma purjus alaealiste tuvastamiseta,» tõdes ta. Väga palju infot noorte pidude kohta laekub Kallase sõnul ka tähelepanelikelt täiskasvanutelt.

Kõige enam valmistab politseile muret see, et väga paljud noored ei pruugi mõista, millisesse ohtu nad end alkoholi pruukimisega tegelikult seavad, samuti asjaolu, et osa täiskasvanutest on noorte alkoholi tarbimist soodustanud, kas siis ostnud või müünud silmnähtavalt noorele inimesele keelatud jooki või andnud vägijooki pruukida enda pudelist.

«Paraku on väga suur osa noortest n-ö hulljulged ning teadmata, mida nad endale sisse joovad, võõra käest antu ka vastu võtnud. Paljud lapsevanemad on ka ise lastele alkoholi ostnud või siis selle tarbimisele n-ö läbi sõrmede vaadanud. Nii lapsevanemate kui ka teiste täiskasvanute kohus on selgitada noortele, millised on alkoholi tarvitamise võimalikud tagajärjed, samuti ei tohi soodustada selle kättesaamist,» lausus Kallas.

Joobes noor võib kergemini sattuda sekeldustesse, langeda kuriteo ohvriks, lõpetada õhtu haiglas või politseijaoskonnas. Lapsega koosveedetud aeg ning sobilikud huviringid hoiavad noort tegevuses, ühtlasi eemale soosimatutest kaaslastest ning alkoholist.

Omapoolne vastutus lasub politsei sõnul kindlasti ka peokorraldajatel, kelle südameasi on ruume välja üürides või üritust korraldades jälgida, et alaealistel puuduks ligipääs keelatud mõnuainetele. Peokorraldaja peab tagama tõhusama järelevalve ka selle üle, keda peole lubatakse.

Mullu jõudis haiglasse purjus 10-aastane tüdruk

• Eelmisel aastal pidasid korrakaitsjad kinni ning andsid lastevanematele üle 3786 alkoholi tarvitanud või omanud alaealist. 2014. aastal oli see arv 3793. Seega trend on jäänud samasse suurusjärku.
• Alkoholi tarvitanud alaealistest enamik on 16-17-aastased (2015 – 63 protsenti, 2014 – 67 protsenti), kellest üle 60 protsendi on poisid.
• Noorimad purjutajad olid mõlemal aastal 10-aastased lapsed (2015 – 2 poissi ja 1 tüdruk; 2014 – 4 poissi).
• Eelmisel aastal teatati politseile alkoholi tarvitamise tagajärjel haiglaravi vajanud 18 lapsest, 2014. aastal vajas meedikute abi 20 last.
• Noorim haiglasse viidud laps oli eelmine aasta 10-aastane tütarlaps, aasta varem aga kaks 12-aastast poissi.