Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

10 uudist, mida võiksid teada: kolmapäev, 17. veebruar

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
Copy
  1. Majapidamisgaas tappis Tallinnas koolipoisi

    Foto: Scanpix

    Eilses Kanal2 saates «Radar» meenutas kohtuarst Tanel Vaas, kuidas hiljuti tuli tal lahata vannitoas vingumürgitusse surnud 11-aastast last. Venekeelne väljaanne MN Estonija kohtus poisi emaga.

    OLULIST

    • «Siis äkki vaatasin kella, mis oli juba 22.50. Miša oli juba üle poole tunni duši all olnud. Ma otsustasin poega tagant kiirustada, läksin koridori, avasin vannitoa ukse ja sain aru, et on juhtunud õnnetus…»

    • «Ta rääkis, et lahangu tulemus näitas, et poeg oli täiesti terve,  siseorganid olid korras ja seetõttu tuleb algatada kriminaalasi,» rääkis naine. Uurijaga kohtudes sai naine teada, et surma põhjuseks on mürgitus ning on kaks varianti, kas selle põhjustasid pelmeenid või gaas.

    Traagilisest õnnetusest majapidamisgaasiga loe postimees.ee-st

  2. Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi lasti lahti

    Karin Tammemägi pressikonverentsil. Foto: Eero Vabamägi

    Tallinna linnavalitsus otsustas täna lahti lasta Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemäe. Tammemäe lubas ametist vabastamise kohta antud haldusakti vaidlustada.

    OLULIST

    • Linnavalitsuse otsus oli Karin Tammemäe ametist vabastamisel konsensuslik. Abilinnapea Kalle Klandorf kordas, et linnaosavalitsuse negatiivne sisekliima järjest süvenes ning linnaosavanema ja tema asetäitja vahel olid sügavad lõhed.

    • Priit Kutser ütles linnaosavalitsuses viibinud ajakirjanikele, et temaga käivad praegu läbirääkimised ja ta ei nimetaks seda veel ametist vabastamiseks.

    Komejandist Põhja-Tallinn linnaosa valitsuse ümber loe postimees.ee-st

  3. Tõnu Tõniste kandideerib EOK presidendiks

    Tõnu Tõniste. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

    Eesti Jahtklubide Liit esitab EOK presidendikandidaadiks endise tipppurjetaja Tõnu Tõniste, kes on  olümpiamängudelt võitnud hõbeda ja pronksi.

    OLULIST

    • «Tõnul ei ole varasemast ajast kaasas poliitilist taaka ning tal pole kellegi ees kohustusi,» märkis Kallas. «Usun, et tal on sellele ametikohale asumiseks palju plusse.»

    • «Tüürin kandideerimiskarussellile üsna viimasel hetkel, kui teistel hoog juba sees. Kummardus kõigile, kes täie hoo pealt minu paati hüppavad. Mul on hea meel, et mulle on avaldatud juba enne kandideerimisotsust nii palju poolehoidu ning mul on hea meel, et kandideerin nii väärikas seltskonnas.»

    Veel ühest EOK presidendikandidaadist loe postimees.ee-st

  4. Ministri lubadus: hambaravihüvitis tuleb kindlasti

    Tervise-ja tööminister lubab, et täiskasvanute hambaravi hakatakse järgmisel aastal taas hüvitama. Foto: John Giles/PA Wire/PA Images/Scanpix

    Kui mõne aja eest oli juttu sellest, et Eesti inimestele võidakse hakata hüvitama hambaravi, siis nüüd lubab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et hüvitis tuleb kindlasti järgmisel aastal.

    OLULIST

    • «Kontseptsioon on haigekassaga koos juba põhimõtteliselt läbi töötatud ja lähikuudel jõuab ka vastav eelnõu riigikogusse.»

    • «Haigekassa ettepanek on, et riik hakkaks inimestele hüvitama teatud põhipaketti, mille eest maksmine toimub haigekassa hinnakirja alusel, kuid nii, et patsient saab ise hambaarsti valida.»

    Hambaravihüvitiste taastamise plaanist loe postimees.ee-st

  5. Surnud noore naise lähedaste avalik kiri naistearstide seltsi juhile

    Traagilisel päeval hukkus nii ema kui laps. Foto: Panher Media

    Postimehele saabus kiri surnud noore naise lähedastelt ning avaldame selle lähedaste palvel muutmata kujul ja täismahus.

    OLULIST

    • «Patoanatoomilise lahangu protokolli ei ole SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt meile edastatud informatsiooni kohaselt isegi veel koostatud. Tekib küsimus, millest lähtudes on seisukoht esitatud, sest meie teada on ajakirjanduses ilmunud ainult üks lause väidetava surma põhjuse kohta.»

    • «Ja lõpetuseks tekib küsimus, kas selles situatsioonis on Eesti Naistearsti Seltsi juhil õige asuda olemasolevaid andmeid kontrollimata ja lõplikke andmeid ära ootamata kolleegi kaitsma ning ajakirjandusele omapoolseid seisukohti jagama või on see koht, kus mõelda järele...»

    Surnud naise lähedaste kirja loe postimees.ee-st

  6. Rüütel kirjeldas kohtumist Moskvas KGB ülemaga

    Eesti president Arnold Rüütel selgitas intervjuus Raadio Vaba Euroopale/Raadio Vabadusele (RFERL), miks keeldus KGB uus juht Vadim Bakatin 1991. aasta 23. augustil toimunud kohtumisel toimikute üleandmisest Eestile.

    OLULIST

    • «Meil toimus umbes poolteist tundi jutuajamine, kus ma nõudsin, et antaks üle kõik toimikud, mis on seotud KGBga Eestis, relvad ja luureseadmed. Ta ütles, et relvad ja luureseadmed antakse kohe üle, aga toimikuid siiski ei anta.

    • Kui Rüütlilt küsiti, mida ta teeks Ukraina sõja peatamiseks, ütles ta, et EL on valinud sanktsioonide näol õige tee. «Ma loodan, et rahvusvahelise kogukonna karm hukkamõist Venemaa tegudele Ukrainas avab venelaste ja nende liidri silmad.»

    President Arnold Rüütli intervjuud vaata ja loe postimees.ee-st

  7. Suurpanga plaan jahmatas maarahvast

    Sularaha saamisega tekib väiksemates kohtades probleeme. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

    Saaremaal asuva Torgu vallavanem Tiit Põld peab Swedbanki plaani hakata sularaha pakkuma poes uskumatuks.

    OLULIST

    • «Vajadus sularaha väljamakse võimaluse järele on maal ilmselge, aga samas pelgame, et nii väikses vallas, nagu Torgu vald on, võib see osutuda pangale keerukaks ja vähetulusaks,» tähendas Põld.

    • Ruhnu saarel asuva Liise talu kaupluse perenaine Luise-Maria Jõers arvas sularahateenusest hästi. Ta märkis, et saarel on pidev sularahapuudus ja inimeste palk laekub teatavasti pangakontole.

    Torgu valla sularahaprobleemi lahendamisest loe postimees.ee-st

  8. Jonn või protseduurireeglite järgimine? Koostööprotokoll Ühtse Venemaaga ajas keskerakondlased tülli

    Ühtse Venemaa toetaja. Foto: DMITRY LOVETSKY/AP

    Keskerakondlased on pärast Edgar Savisaare ja Kadri Simsoni duelli tülli keeranud ning süüdistavad nüüd täiesti avalikult üksteist jonni ajamises ning sisulise arutelu vältimises.

    OLULIST

    • Kuigi Keskerakonna ja Venemaa võimupartei koostööprotokoll on juba 11 aastat vana, pole märkimisväärset koostööd selle aja jooksul toimunud. «See oligi üks põhjustest, miks tuleks volikogu liikmete käest küsida, kas on mõtet jätkata protokolliga, mis pole kunagi tööle hakanud, aga mis on tekitanud ühiskonnas Keskerakonda ründavat vastukaja,» ütles Eesmaa.

    • Siret Kotka sõnu kinnitab Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Tema sõnul tuleb arvestada kolme asjaoluga. Esiteks oli Eesmaal mitmel korral võimalus volikogu päevakorda muudatus teha, kuid seda võimalust ta ei kasutanud. Teiseks ei näe volikogu töökord ette istungi ajal päevakorra täiendamist. Kolmandaks on Eesmaa olnud aastaid Keskerakonnas kõrgetel kohtadel ning seega peab ta tundma hästi ka volikogu hingeelu.

    Keskerakonna sisemisest nagelemisest loe postimees.ee-st

  9. Taani politsei korjab migrantidelt ära mobiile

    Migrantide laager Kreeka Kalymnose saarel. Foto: Scanpix

    Taani politsei kasutab riiki saabunud asüülitaotlejate isiku kindlaks tegemiseks nende mobiiltelefone, mille tagastamine võib aga venida.

    OLULIST

    • Politsei kinnitusel soovitakse mobiiltelefonide abil kindlaks teha asüülitaotlejate isik ja nende koduriik.

    • La Cour märkis, et kõik alaealised saavad oma mobiiltelefonid pärast nende isikute kindlakstegemist tagasi. Samas märkis Politiken, et osa alaealistest on telefonist ja seega ka võimalusest oma lähedastega ühendust võtta kuudeks ilma jäänud.

    Taani politsei uudsest tuvastamisplaanist loe postimees.ee-st

  10. Peipsiveere imemasinad tulevad ilmataadi kiuste rahva ette

    Lihtsamat sorti karakat. Arhiivifoto. Foto: Sille Annuk

    Kuigi kehvade jääolude pärast juba nädala jagu suletud järve tõttu ei valitse Peipsi-äärsetes asulates praegu kuigi rõõmsad meeleolud, siis vähemalt eeloleval laupäeval unustatakse maised mured ära. Kallastel leiab aset juba tavaks saanud isevalmistatud maastikusõidukite ehk karakattide päev.

    OLULIST

    • «Väga-väga kurb on meil see elu praegu,» ütles Kallaste linnavolikogu esimees Fjodor Plešankov Peipsiveerel valitsevate meelolude kohta. Plešankovil on põhjust muretseda: kuigi ilmad on läinud pisut külmemaks, ei tähenda see sugugi seda, et jää suudaks nii palju kosuda, et kalurid taas järvele pääseksid.

    • Kohale peaks tulema umbes 40 isevalmistatud masinat ning kuuldavasti saab näha mitte üksnes Peipsiveere, vaid ka Rakvere ja Pärnu kandi meeste loomingut. Paraadi järel jäävad masinad kõigile imetlemiseks linnaväljakule seisma. Mõne masinaga saab ka pisut lustisõitu teha.

    Peipsiveere meeeste murest loe postimees.ee-st

Märksõnad

Tagasi üles