/nginx/o/2008/10/06/80221t1hd4c3.jpg)
Möödunud aastal enam kui kahekordistus Eesti välispiiril tühistatud või kehtetuks tunnistatud viisade arv. Kui 2014. aastal oli selliseid juhtumeid 164, siis lõppenud aastal juba 356.
Möödunud aastal tunnistati Eesti piiril kehtetuks rekordarv viisasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnul tühistati või tunnistati kehtetuks üle poole väärkasutatud viisadest lennujaamas.
«Enamik probleemsetest viisadest on Eesti poolt Venemaa ja Ukraina kodanikele väljastatud lühiajalised Schengeni viisad ning sarnane trend kehtis ka kahel varasemal aastal,» ütles Neider-Veerme.
Viisade tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli möödunud aastal ennekõike riigis viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjuste ebausaldusväärsus (244 viisat). See tähendab, et inimese ütlesid viisa taotlemisel ühe põhjuse ja piiril teise põhjus. See aga andis piirivalvele aluse kahtlustuseks ning kodaniku piiril kinni pidamiseks.
Neider-Veerme sõnul on märgatavalt sagenenud juhtumid, kus viisa taotlemisel väidab kodanik, et tuleb riiki turistina, aga tegelikult soovib hoopiski tööalaselt asju ajada.
«Vassitakse ka kontaktide esitamisel – näiteks on esinenud juhtumeid, kus tullakse Eestisse äripartneri juurde koostöö eesmärgil, aga tegelikult on viisataotlusesse kirjutatud hoopiski sugulaste külastamine mõnes teises Euroopa riigis,» ütles PPA integreeritud piirihaldusbüroo juht.
Sellisel juhul annab piirivalve tulijale võimaluse täiendavateks selgitusteks ja kui siis ikkagi tegelik sõidu eesmärk ei selgu, saadetakse inimene piirilt tagasi. Lihtsamatel juhtudel jääb inimesele viisa alles, komplitseeritumatel juhtumitel aga viisa tühistatakse.
PPA tuletab eestimaalastele meelde, et kui nad on külla kutsunud kolmandatest riikidest sugulasi, sõpru või koostööpartnereid, nad ka informeeriksid oma külalisi sellest, et viisa taotluse põhjused peavad olema tõesed ja usaldusväärsed.
«Kuna illegaalse piiriületuse surve tänasel päeval on oluliselt suurenenud, tuleb Eesti ja ka teiste Schengeni riikide külastuseks dokumentide vormistamisel olla väga korrektne,» ütles Neider-Veerme. «Vastasel juhul võib Eestisse saabumisel juhtuda, et meeldiva reisi asemel tuleb sekeldusi piiril,» lisas ametnik.