/nginx/o/2016/01/25/4904865t1he027.jpg)
Teisipäeva õhtuses ETV saates «Vabariigi kodanikud» keskenduti sellele, kuidas laia maailma ähvardavad sündmused on selgelt muutnud ka meie ühiskonda - inimeste vaated on muutunud äärmuslikumaks, maailmapilt enam must-valgeks. Arutati, kas ühiskondliku arutelu radikaliseerumine on midagi murettekitavat või on see osa demokraatlikust protsessist.
Filmimees Andres Maimik märkis saates, et tema arvates on tekkinud uus Gutenbergi revolutsioon, mis on põhjustatud tehnoloogilisest hüppest. «Kui meil on digitaalne netimaailm, mis on andnud inimestele vaba platvormi ja foorumi, kus igaüks saab öelda, arvata, kuulutada, luua endale grupi, alternatiivse meedia, siis lihtsalt see paljusus tingibki radikaalsuse kasvu, sest kuulatakse ikkagi seda, kelle sõna on kõige koloriitsem, reljeefsem,» nentis ta.
Õiguskantsler Ülle Madise tõdes, et televisiooni ja interneti pealetung on mõistagi muutnud sõnumi edastamise viise. Ta tõi näite, et Facebookis ja blogides saavad omavahel kokku inimesed, kes on täpselt või enam-vähem ühte meelt ning kõvemaks vaidluseks läheb nende vahel, kes on radikaalselt erimeelt.
«Need, kes pooldavad tasakaalukust ja mõistuslikku lähenemist, argumentide loogilist ja täpset kaalumist, ei hakka ega jaksa seal osaleda. Võib-olla siin on teatud seos sellise radikaalsuse tõusuga, et väga lihtne on sulguda ühte gruppi, kus hakkabki tunduma, et kogu rahvas arvab nii,» leidis õiguskantsler.
Siis aga tulevad valimised või avaliku arvamuse küsimustikud ja selgub, et kaugeltki mitte kõik ei arva nendega ühtemoodi, lisas Madise.
Ta toonitas, et pooldab sotsiaalseid norme. «Rõhuksin sellele, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Neid (sotsiaalseid norme - toim) ei ole tarvis panna seadusesse kirja. Seda olukorda, kus politsei ja prokuratuur käeraudade kolinal kellegi ukse taha teda kinni võtma jookseb... no ma ei tea, kas me seda tahame.»
Madise sõnul on selge, et olgu jutt pagulastest, Odini sõdalastest või kellestki teisest, peavad siiski kõik tegutsema Eesti seaduste raames. «Eestis peab korda politsei, abipolitsei, vajadusel kaitsevägi. Kes tahab abipolitseinikuna kaasa lüüa, andku minna.»
Saatejuhi küsimusele, kas Eestis on radikaalsus tõusuteel, vastas Maimik, et tema hinnangul on küll. «Kui Euroopas üldiselt domineeris 1970ndatel aastatel pigem vasakäärmuslus, siis praegu on tõsise revolutsioonilise hüppe teinud paremäärmuslus,» nentis ta.
«Nad on kuidagi usurpeerinud ka sellise mõiste nagu poliitilise korrektsuse vastasus ehk sidunud selle poliitilise korrektsuse vastasusega. Kui sellega siduda õigus inimestele näkku öelda räigeid asju ja kutsuda üles vägivallale, halvustada endast erinevaid inimesi, siis see ei ole poliitilise korrektsuse vastane positsioon, vaid see on äärmuslik ja vulgaarne,» leidis ta.
Seejärel sai sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liige Jaak Madison, kes ütles, et tema erakond ei ole radikaalne, vaid realistlik.
Rääkides äärmuslusest toonitas ta, et enne vasak- või paremäärmusluse defineerimist on vaja paika panna, kust jookseb kesktelg või keskjoon, millest kõrvale kaldumine läheb äärmusesse.
Maimik tõdes seepeale, et ehkki Madisoni sõnul on EKREs realistid, kuuleb erakonnalt päris palju populistlikke sõnumeid, mis ei liigitu tavalise poliitilise platvormi alla, vaid «rohkem on üleskutseid, elemente viha- ja hirmutuskõnest.»
Madise lisas, et tema hinnangul on Eestis uuesti tõusnud populismilaine. «Populismil, nii nagu ka radikaliseerimisel, on õige palju tähendusvariante,» märkis ta.
Saatejuhi küsimusele, kas need on n-ö kaksikvennad, vastas Madise: «Kindlapeale, sest äärmustel tuleb selleks, et jõuda sellise toetuseni ühiskonnas, et üldse parlamenti valituks saada, tihti see palett lahti lüüa. Aga populistlikud väited ja lähenemised ei ole omased ainult neile, kes soovivad parlamenti saada või kes on seal siis need väikesed herilasena torkivad jõud, vaid tegelikult teevad seda kõik. Seda oli näha kas või valimiste eel, kui terve hulk eksperte jõudis järeldusele, et kõikide kandideerivate erakondade jutus ja loosungites oli sees populistlikke elemente,» rääkis õiguskantsler.
«Aga mida me praegu Eestis näeme? Näeme seda, et jälle on õige mitmed jõud, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas tahab, et on olemas üks ühtne rahva tahe. Ma ei tea, kas kellelgi on selline perekond, kus kõik liikmed näiteks alati tahavad täpselt sama asja,» tõdes ta, et seda ühtset rahva tahet pole olemas ja see on halvas mõttes populismi keskne väide.
Tema sõnul on meil uuesti tekkinud ka otsedemokraatia ülistamine. «Kohati minu meelest lihtsustatult ja seesama jutt, et kohe kõik kukub kokku, kohe tuleb suur kriis või see on juba käes, et see tegelikult on minu meelest tõusuteel, mitte niivõrd äärmuslus.»
Stuudios olid õiguskantsler Ülle Madise ja filmimees Andres Maimik. Samuti jurist ja Eesti Inimõiguste Keskuse migratsiooni valdkonna õigusekspert Anni Säär, ajakirjanik Heiki Suurkask, ajakirjanik ja meediaõppejõud Priit Hõbemägi, riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige ja erakonna noortekogu Sinine Äratus esimees Jaak Madison, lastekirjanik ning keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.