Kelam võrdles Iraani välisministrit Molotoviga

Tunne Kelam Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam kritiseeris teisipäeval komisjoni ees esinenud Iraani välisministrit, võrreldes teda NSV Liidu kunagise välisministri Vjatšelav Molotoviga.

Kelami sõnul etendas välisminister Mohammad Javad Zarif hiilgavalt sõnaosava, kuid sisult jäiga diktatuuririigi esindaja rolli, mille eeskujuks võib tuua Nõukogude Liidu välisministri Molotovi, teatas eestlasest eurosaadiku pressiesindaja.

Zarifi etteaste esimene suund oli Kelami sõnul selge - lahutada Euroopa Liit oma liitlasest Ameerika Ühendriikidest, kelle suhtumine olevat üldse põhjustanud Iraani eesmärkidest väära arusaamise. Teine sõnum oli diktatuuririigile omane - kui kritiseerite meid, siis kritiseerige samas ja võrdselt iseendid. Ja vaadake eelkõige meie naabreid, kelle inimõiguste seisund olevat palju halvem. Meie pole need, kes peavad teie usaldust võitma, te peate ka meie usaldust pälvima.

Kelam tervitas oma sõnavõtus Euroopa Parlamendi väliskomisjonis võimalust arvamustevahetuseks, kuid märkis samas, et kõik deklaratsioonid taanduvad ühele fundamentaalsele probleemile, milleks on usaldus.

«Asi pole üksnes tuuma-alases leppes ja sellega seotud sanktsioonide lõpetamises,» ütles Kelam. «Sanktsioonid on kehtestatud Iraani suhtes ka reaktsioonina inimõiguste mahasurumisele ja terrorismi toetamisele.»

Tunne Kelam küsis Iraani välisministrilt kas ta nõustub sellega, et vastastikuse usalduse taastamise proovikiviks on Iraani inimõiguste, samuti rahvuslike ja usuliste vähemuste olukorra märgatav paranemine? Kelam juhtis tähelepanu sellele, et Iraani välisministri esinemises ei mainitud kordagi inimõigusi.

«Ärevusttekitavalt inimõiguste olukord Iraanis halveneb, mitte ei parane,» ütles kõneleja.

Kelam tõstis ühe näitena esile 29-aastase iraanlanna Atena Faraghdani juhtumi, kes mõisteti kaheteistkümneks aastaks vangi, kuna ironiseeris Facebookis naiste õigusi piirava seaduse üle.

Kelam puudutas usaldust kahjustava probleemina kaht katset 2015.a oktoobris ja novembris ballistilise raketiga, mis on võimeline kandma tuumalaengut. «Seda kvalifitseeriti ÜRO otsuste rikkumisena, kuid president Rouhani reaktsioon kriitikale oli korraldus intensiivistada Iraani rakettide arendamise programmi,» väitis ta.

Eesti esindaja tundis muret ka tuhandete uude Iraani parlamenti kandideerivate isikute diskvalifitseerimise üle Iraani usuliste võimude poolt.

Pressikonverentsil väitis Zarif, et Iraanil polevat Süürias sõdureid, vaid üksnes nõunikud.  «Uskumatu kuulda, kuid nii see kõlas välisministri suust,» ütles Kelam.

Euroopa Parlamendi liikmete valdava enamuse suhtumine Iraani välisministri esinemisesse oli kriitiline, seda eriti inimõiguste osas.

Tunne Kelami hinnangul võis märgata mitte usalduslõhe ahenemist, vaid pigem laienemist. «On ilmne, et põhilistes väärtushinnanguis on Iraan ja demokraatlik maailm jätkuvalt põhimõtteliselt erinevatel seisukohtadel.»