Sarivägistajal ei õnnestunud politseilt hüvitist saada

Guntars Kaziks. Foto: Aldo Luud/Õhtuleht

Kurikuulus sarivägistaja Guntars Kaziks lootis politseilt saada hüvitist, kuna tema väitel oli talle konvoeerimisel eraldatud liialt vähe ruumi ja puudus turvavöö, kuid riigikohtu teisipäevase lahendiga jäi Kaziks kaotajaks.

Kaziks viibis kuni 21. detsembrini 2011. aastal kinnipeetavana Tallinna vanglas. 2011. aasta 7. veebruaril transporditi teda politseisõidukiga Tallinna vanglast Harju maakohtu Liivalaia kohtumajja ja tagasi ning sama aasta 14. detsembril Tallinna vanglast Tallinna ringkonnakohtusse ja tagasi. Nimetatud marsruutide sõiduaeg on alla 10 minuti. 

Tartu halduskohtule esitatud kaebusega palus Kaziks hüvitada talle etapeerimisega tekitatud mittevaraline kahju 750 euro ulatuses, kuna tema isiklik ruum etapeerimistel oli 0,51 ruutmeetrit, mis tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast on õigusvastane. Lisaks märkis Kaziks, et saatmismasina ümberehitamise käigus oli turvavarustus seadusevastaselt eemaldatud ning turvavöö puudumine seadis ohtu transporditava isiku turvalisuse ja elu, millega rikuti tema õigusi. Lisaks rikuti kaebaja väitel ohutusnõudeid sellega, et transporditavaid hoitakse lukustatud metallist kambris, kuna avarii korral ei ole võimalik transporditaval masinast välja pääseda. 

Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. «Kaebaja etapeerimisel oli tema kinnipidamiskambris vaba ruumi alla 0,8 ruutmeetri, mis on tulenevalt EIK praktikast õigusvastane ja tuleb lugeda rikkumiseks. Samas ainuüksi kinnipidamiskambri kitsikus ei saanud põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva ja kuuluks rahaliselt hüvitamisele,» märkis esimese astme kohus.

Ühtlasi leidis kohus, et kaebaja ei ole välja toonud, et vaba ruumi vähesus oleks talle mingeid füüsilisi või hingelisi kannatusi põhjustanud. «Eluliselt ei ole usutav, et sellised lühikesed sõidud saateauto üksikkambris võisid alandada kaebaja väärikust või põhjustada kaebajale kannatusi. Rahalise hüvitise väljamõistmise kahjuks räägib ka asjaolu, et kaebaja ei ole ühegi etapeerimise järel pöördunud politsei- ja piirivalveameti (PPA) poole ega koheselt kohtusse,» seisab lahendis.

Turvavöö puudumine alarmsõidukis ei ole kohtu hinnangul käsitatav sellise asjaoluna, mis kvalifitseeruks EIK rikkumisena. «Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava saatmisel kasutataval erisõidukil peavad sõitjate ruumis olema turvavööd. Vastustaja väitel on kaebaja saatmisel kasutatav sõiduk läbinud tehnilise ülevaatuse ja seega on sõiduk vastanud tehnilistele nõuetele ka sõiduki turvalisuse osas,» lisas kohus.

Kohus rõhutas, et kuivõrd kinnipeetava saatmine tuleb korraldada viisil, mis välistab saadetava põgenemise, siis on põhjendatud selle nõude täitmiseks saateauto kinnipidamiskambri lukustamine. «Teoreetiline oht sattuda liiklusõnnetusse ei saa olla kahju hüvitamise taotluse rahuldamise aluseks,» leidis kohus.

Tartu ringkonnakohus jättis tänavu 12. jaanuaril halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et Kaziksi halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebus koosneb peaasjalikult viidetest EIK praktikale ning selle põhjal tehtud järeldustest, et kaebajat on väärikust alandavalt koheldud. Samas jätab apellant tähelepanuta selle, et neis lahendites, kus kaebajatele hüvitis välja mõisteti, oli tegemist hoopis teistsuguste tingimustega.

«On ilmne, et mõlemas kaebaja poolt viidatud asjas on täiesti teistsugused tingimused võrreldes käesoleva asjaga, kus kaebajat veeti kahel korral üksinda saatmisbussis, kus tal oli isiklikku ruumi 0,51 ruutmeetrit ning sõitis kestis vähem kui 10 minutit. Võimalik ei ole rääkida ka kumuleeruvatest kahjulikest tingimustest, mis kaebaja poolt eeskujuks võetud lahendites olemas olid. Seega ei ole tehiolud käesolevas asjas ja kaebaja poolt viidatud EIK lahendites võrreldavad,» märkis ringkonnakohus.

Üksnes sellest, kui suur oli saatebussi kambris pindala isiku kohta, ei saa ringkonnakohtu hinnangul samuti teha järeldust, et transportimistingimused olid õigusvastased. «EIK lahenditest ei saa teha absoluutset järeldust, et olemas on mingi absoluutne pindala määratlus, millest väiksemal pinnal kinnipeetava transportimine on alati õigusvastane. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vabaduses bussiga reisivatele inimestele on tagatud väiksemad õigused isiklikule pinnale reisimise ajal kui kinnipeetavatele nende transportimise ajal. Sellise olukorra kujundamist ei saanud EIK silmas pidada,» lisas ringkonnakohus.

Ringkonnakohtu otsusele esitas Kaziks kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga teisipäeval seda menetlusse. Seega sai Kaziks selles kaasuses lõpliku kaotuse osaliselt.

2010. aasta sügisel mõistis kohus Kaziksi süüdi Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu maanteel üksinda hääletanud nelja noore neiu vägistamises. Ta sai karistuseks 15 aasta pikkuse vangistuse. Selleks ajaks oli Pärnust pärit Kaziks kolinud Lõuna-Eestist Tallinna.