Energia avastuskeskus avas teisipäeval teadusnäituse «Kihilise Maa aardelaegas».
Energia avastuskeskus avas Maa aarded
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus on loodud koostöös Eesti muuseumidega ning selgitab, millise ehitusega on Maa sisemus, kuidas see mõjutab elu Maal ning milliseid aardeid maapõu peidab. Näituse avamisel esilinastus samanimeline planetaariumifilm, mille eestikeelsele versioonile on oma hääle andnud Tõnu Kark ning venekeelsele Eduard Toman.
Ehtegalerii Aurum tunnustatud gemmoloog Heli Kuulman on toonud näitusele kalliskivid. Tartu Ülikooli geoloogiamuuseum eksponeerib aardeid nagu mineraalid, kristallid ja kaunid kivimid. Selgitatakse nende omadusi, leiukohti, keemilist koostist ning kasutust läbi ajaloo ja tänapäeval. «Kristallide võlutoas» näidatakse, millised vääriskivid helendavad sinises UV-valguses hoopis teistmoodi, kui päevavalguses.
Aare Baumer on loonud 3000 klaaskristallist koosneva unenäolise valguse- ja muusikainstallatsiooni «Kristalli mäng», mida saab avastusekeskuse mitmelt korruselt korraga jälgida.
Eesti Loodusmuuseum eksponeerib näitusel dinosaurusi ja ligi 540 miljonit aastat tagasi elanud lülijalgsete trilobiitide kivistisi. Pakutakse ka võimalust kehastuda arheoloogiks ning puhastada ise liiva alt välja ehtne dinosaurus. TTÜ Geoloogia Instituudist tuuakse suveks näitusele kuni 400 miljonit aastat vana kõhrkala ehk rüükala kivistis.
Näituse staareksponaadid vahetuvad ning erinevatel kuudel saab avastuskeskuses näha erinevaid Eesti muuseumide aardeid. Esimese staareksponaadi toob näitusele Eesti Ajaloomuuseum ning staariks on 1000 aastat vana Eesti hõbeehteaare.
Näitust täiendavad kolm uut töötuba erinevas vanuses lastele. Väiksematele lastele pakutakse töötuba «Kristallidest tähtkujud»; põhikooli lastele töötuba «Kristallide korrapärane maailm» ning igas vanuses õpilastele töötuba «Kui Maa väriseb».