Lapsele elatisraha maksmise eest pole pääsu isegi Austraalias

Sotsiaalministeerium. Foto: Toomas Huik / Postimees

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Joanna Karu sõnul ei pääse oma lapsele elatisraha maksmisest isegi Austraaliasse kolides.

Kui riigikogu saab perehüvitise seaduse vastu võetud, siis keda 2017. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav kord puudutama hakkab?
Esiteks kasvab elatisabi summa vanemate omavahelise kohtuvaidluse ajal maksimaalselt 500 euroni, mida võib saada kuni 150 päeva jooksul.

Teiseks - kui vanemal on kohtust käes otsus elatisraha suuruse kohta ning ta annab selle kohtutäiturile täitmiseks, siis on kohtutäituril aega neli kuud oma toiminguid teha. Kui nelja kuu jooksul raha ei tule, siis hakkab riik maksma elatisabi 100 eurot kuus lapse kohta.

Oluline on ka see, et keegi ei pea elatisabi saamiseks uuesti kohtusse minema või uuesti täitemenetlust alustama - tuleb esitada vaid taotlus sellele samale elatisasjaga tegelevale kohtutäiturile.

Miks peab vanemalt elatisraha mitte saav laps ootama neli kuud sel ajal, kui kohtutäitur üritab tema vanemalt seda raha kätte saada?
Riik ei hakka elatisabi kohe maksma, sest kohtutäituril peab säilima võimalus kasutada võlgniku suhtes kõiki seadusest tulenevaid sunnimeetmeid ning see võtab paraku aega. Näiteks autojuhi- või relvaloa äravõtmise protsess võib kesta mitu kuud, mistõttu oli vajalik sätestada mõistlik ajaperiood, mille jooksul saab võlgnikku motiveerida oma kohustusi täitma.

Kui võlgnik pole nelja kuu jooksul oma kohustusi täitnud, siis on selge, et tegemist on elatisabi juhtumiga ning tõenäoliselt see laps ei hakkagi vanemalt elatisraha saama. Siis riik sekkub ning laps hakkab riigilt saama 100 eurot kuus elatisabi.

Mis juhtub, kui vanemal on maksta 100 euro asemel ainult 10 eurot kuus?
Riik tahab, et iga lapseni jõuaks vähemalt 100 kuus. Ehk kui lapsevanem maksab vaid 30 eurot, siis riik paneb omalt poolt 70 eurot juurde, et see 100 eurot täis saaks. Kui vanem maksab 0 eurot, siis maksab riik 100.

Kui vanem saab näiteks alampalka, siis kas kohus võib otsustada, et ta peab vähem elatisraha maksma?
Jah, teatud juhtudel näeb perekonnaseadus ette, et elatisraha summa võib olla väiksem, näiteks kui vanem on töövõimetu. Samas ütleb perekonnaseadus ka seda, et ülalpidamise suurus peab olema vastavuses lapse tavapärase elulaadi ja kulutustega. Ehk on võimalik, et kohus määrab elatisrahaks hoopis 500 eurot. Kui isa maksab sellest ära ainult 400, siis riik täiendavalt elatisabi juurde ei maksa. Mõte on selles, et iga laps peab saama vähemalt 100 eurot elatist kuus.

Mis juhtub, kui vanemal on palju võlgu?
Täitemenetluste puhul on lapse elatise nõue teiste nõuetega võrreldes esimesel kohal. Ehk kui vanem on lapsele võlgu 100 eurot ja kohtutäituri arvele laekub 100 eurot ning võlgnikul on võlgu 500 euro eest, siis saab laps raha kätte ja teised võlausaldajad jäävad sel korral ilma.

Oletame, et lapse vanem läheb näiteks Austraaliasse. Kas ta siis pääseb maksmisest?
Siis tulevad teda pitsitama Austraalia kohtutäiturid. Et see juhtuks, peab lapse teine vanem tegema taotluse teises riigis täitemenetluse algatamise kohta justiitsministeeriumile ja edasi ajab asju juba Eesti riik Austraaliaga. Ja kui Austraalia kohtutäitur saab vanemalt raha kätte, siis ta kannab raha Eesti kohtutäiturile ning sealt jõuab see lapseni või läheb võimalusel riigile juba tasutud elatisabi katteks.

2015. aasta seisuga oli 8000 elatisraha võlglast oma lastele võlgu 15 miljonit eurot. Kui suur on elatisraha fond ja ega sellest puudu ei jää?
Meil on umbes 10 000 last, kellele vanem elatist ei maksa. Selleks, et tagada nendele lastele igakuine ülalpidamine, maksab elatisabi fond neile igas kuus 100 eurot. Meil on järgmise aasta eelarves planeeritud selleks 7,2 miljonit eurot, mis sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt peaks elatisabina väljamakstavad summad katma. Tegemist on lahtise eelarvereaga, mis tähendab, et juhul, kui nimetatud summast peaks puudu jääma, siis väljamaksed elatisraha fondist ei peatu.

Millal võib raha mitte maksnud vanem rahulikult hingata – ehk millal elatisraha nõue aegub?
Lapse elatisnõude aegumine algab alates sellest, kui laps saab täisealiseks. Kuna aegumise tähtaeg on 10 aastat, siis on võimalik, et elatisraha nõue aegub 31 aastat pärast lapse sündi. Selle ajaga jõuab koguneda kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv võlg.

Teisisõnu on lapse elatise nõude aegumistähtaeg väga pikk ja vajadusel jälgib kohtutäitur elatisvõlglase vara kümnete aastate jooksul. Ilmselgelt peaks see inimese elukvaliteeti tugevalt häirima ehk elatisvõlgnike elu ei ole lihtsaks tehtud.

Aga tulevikust rääkides oleme me siis 2017. aastal olukorras, kus üksikvanemad – kes on teadupärast suures vaesusriskis – saavad vajadusel riigilt 100 eurot elatisabi. 2017. aasta teisest poolest hakatakse maksma ka lasterikka pere toetust 200 eurot perele.

Lisaks makstakse ju ka 50 eurot lapsetoetust esimese-teise lapse kohta ning kolmanda lapse kohta 100 eurot. Suuremas puuduses peredele makstakse aga vajaduspõhist peretoetust, mis on 45 eurot kuus ühe lapsega peredele ja 90 eurot kahe või enama lapsega peredele. Sellele lisandub vajadusel ka toimetulekutoetus.