Aita valida 2015. aasta parim seadus

Foto: Panther Media/Scanpix

Teenusmajanduse Koja ja Postimehe žürii valis 2015. aasta parima seaduse kandidaatidena välja viis õigusakti, mille seast valib komisjon võitja välja lähinädalate jooksul.

Parima ja halvima seaduse valimisel saavad kaasa lüüa ka Postimehe lugejad.

Parima seaduse kandidaadid on suvalises järjestuses ning nende järjekord ei kujuta endast pingerida.

2015. aasta parima seaduse kandidaadid on järgmised:

1. Pakendiseaduse muutmise seadus

Žürii põhjendus: Seaduse peamine eesmärk on leevendada ettevõtete kohustusi seoses pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolliga. Hea õiguslooma tava ütleb, et seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi.

2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Žürii põhjendus: Seadusega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses. See oli pikalt ettevalmistatud eelnõu, mille puhul on tagatud, et menetluse keskmes on kannatanute õigused. Hea õigusloome tava ütleb, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud.

3. Kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Žürii põhjendus: Seadus andis alla 18-aastastele isikutele, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ja võtnud hiljem mõne teise riigi kodakondsuse juurde, võimaluse säilitada Eesti kodakondsus kuni 21. eluaastani. Lisaks annab seadus lastele, kes siin sünnivad ja kelle vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsuse. Kui vanemad seda oma lastele siiski ei soovi, peavad nad ühe jooksul esitama taotluse lapse Eesti kodakondsusest loobumiseks. Lõpetuseks vabastas seadus üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad kirjalikust eksamist. Hea õigusloome tava ütleb, et seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud.

4. Põhiseaduse muutmine valimisea langetamiseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

Žürii põhjendus: Võeti vastu riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. Seaduse vastuvõtmisele eelnes pikk ja avalik menetluskäik.

5. Maksukorralduse seaduse täiendamise seadus

Žürii põhjendus: Märtsis 2015 jõustunud maksukorralduse seaduse täiendamise seadus andis reegli kiirete maksumuudatuste vältimiseks. Seadus tekkis tänu Kaubandus-Tööstuskoja oktoobris 2014 esitatud kollektiivsele pöördumisele muuta riigieelarve seadust ja maksukorralduse seadust. Seaduse eesmärk on tagada riigieelarvet koostamine strateegiliselt ja pikaajaliselt, et vältida üllatuseelnõusid ja anda oluliste maksumuudatuste jaoks kohanemisaega.