/nginx/o/2008/09/22/76502t1h893c.jpg)
Eesti ja Soome ühiskonnategelased saatsid Helsingi Ülikooli juhtkonnale avaliku kirja, milles palutakse selgitust skandaalse pronkssõduri-raamatu kirjutanud õppejõu Johan Bäckmani viimase aja väljaütlemistega seoses.
Helsingi Ülikoolilt nõutakse Bäckmani asjus selgitust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingi Ülikooli õppeainete registri andmetel loeb dotsent Bäckman sel õppeaastal tudengitele õigussotsioloogiat, aga ka ainet Venemaa ja Eesti õiguspoliitika erijoontest.
Kirjas küsitakse ülikooli juhtkonnalt, kuidas on võimalik, et ülikool lubab õpetada selliseid aineid inimesel, kes levitab valesid Eesti ajaloo ja tänapäeva kohta, samuti seda, kas õppejõududelt eeldatakse faktide tunnistamist ning kas ülikool kavatseb oma dotsendi väljaütlemiste osas seisukoha võtta.
Bäckmani väljaütlemised ei ole kirja autorite hinnangul vaid isiklikud arvamusavaldused, kuna Eesti riigi olemasolu õigsuse küsimärgi alla seadmist ja Eesti kuulutamist Venemaa osaks võib klassifitseerida riigi ja rahva vastu suunatud vaenulikuks propagandaks, mis on vastuolus teadusliku tõe poole pürgimisega.
Soome dotsent esitles alles esmaspäeval oma värsket raamatut, milles ta väidab end avavat mulluse pronkssõduritüli ning sellele järgnenud rahutuste tausta ja sisu. Muu hulgas ennustab ta selles Eesti iseseisvusele peatset lõppu ning avaldab toetust Eesti liitmisele Venemaaga.
Bäckman peab praegust Eestit apartheidiriigiks ning eitab Nõukogude okupatsiooni toimumist Eestis, nimetades seda natside väljamõeldud valelikuks müüdiks, mida levitati alistatud maades Hitleri režiimi ajal.
Helsingi Ülikooli rektorile, kantslerile ja õigusteaduskonna dekaanile saadetud arupärimisele on alla kirjutanud sotsioloog Iivi Anna Masso, ajakirjanik Imbi Paju, kirjanik Sofi Oksanen, toimetaja Stefan Brunow, juudi soost ajalookirjutaja Elhonen Saks, kodanikuliikumise Avatud Vabariik juht Jevgeni Kristafovitš, sotsioloogiadoktor Suvi Salmenniemi, rahvastiku-uurija Anna Rotkirch, humanist ja vabamõtleja Jussi K. Niemelä, europarlamendi liikmed Lasse Lehtinen ja Henrik Lax, psühhoanalüütik ja kirjanik Mikael Enckell, doktorant Katri Vallaste.