/nginx/o/2016/02/12/5037281t1h25fc.jpg)
Ida-Virumaal riigimaanteede hoolduse eest vastutav Olari Vainokivi ei ole päri maanteeameti väidetega, justkui ei oleks 2011. aastal saanud hoolduslepinguid muuta seetõttu, et teehooldajad nõudsid uut tüüpi hoolduse eest oluliselt rohkem raha. Tema sõnul on tegemist kuulujuttudega.
Viimastel nädalatel on raskete õnnetuste tõttu tavalisest rohkem tähelepanu saanud Jõhvi-Tartu-Valga maantee, mille Ida-Viru osas on üle kümne aasta teehoolduse eest vastutanud Lemminkäinen Eesti As.
Olari Vainokivi ettevõtte Virumaa osakonnast ütles, et Lemminkäinen Eesti AS leping Ida-Viru maakonna riigimaanteede hoolduseks lõpeb märtsi viimasel päeval ja alates aprillikuust hooldab nimetatud ala uus teehooldusettevõte uute tee seisunditaseme normide kohaselt.
Tema sõnul tegi maanteeamet ettepaneku 2011. aastal kehtestatud uute seisunditaseme nõuete lisamiseks hooldelepingutesse aasta hiljem ehk aastal 2012. «Läbirääkimisi sisuliselt ei toimunud, kuna püstitatud lähteülesanne oli sisuliselt ebaselge ning osapoolte seisukohad olemasolevate ja uute normide erinevusest lahknesid suuresti,» selgitas Vainokivi.
Nimelt rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus mõni päev tagasi Postimehele, et viis aastat tagasi soovis maanteeamet uued nõuded juba olemasolevatesse lepingutesse sisse viia. Teehooldajad pakkusid tema sõnul aga oluliselt, pea kaks korda kallimat teehooldust, kuid maanteeametil seda raha polnud ja seetõttu toonased läbirääkimised ka ebaõnnestusid.
Loe lisaks:
«Meie esitatud kulupõhise pakkumise kohta emotsionaalseid hinnanguid kindlasti meie kuuldes ei antud, lihtsalt teatati, et pakkumine on tagasi lükatud,» kommenteeris aga Vainokivi. «Üldsusele erineval moel väljapakutud hinnangud, mis on avalikkuse eest avaldatud, põhinevad liialt kuulujuttudele ja vihjetele.»
Kui palju kallim oli nende toonane pakkumine, ei saanud Vainokivi konfidentsiaalsusele viidates avaldada. «Küll aga kinnitan, et riigimaanteede hoolduse maksumuse mitmekordne kallinemine on ilmne ja väga suur liialdus.»
Vainokivi rõhutas, et riigimaanteede hooldus on Ida-Viru maakonnas toimunud nende juhtimisel aastast 2003. Sealjuures on ettevõte tema sõnul alati lähtunud ja lähtub ka lepinguperioodi lõpuni seisukohast, et esmatähtis on siiski liiklejate ohutus.
«Seetõttu pean vajalikuks mainida, et meie tehtavad tööd on tegelikult oluliselt suuremahulisemad kui lepingulised nõuded ja kohustused meilt eeldavad. Muuhulgas rakendame libedusetõrjet ka nendel kõrvalmaanteedel, kus seda normid ei eelda kuid liiklusohutuse seisukohast näeme, et see on vajalik,» selgitas ta.
Lõpetuseks pakkus Vainokivi, et maanteeameti viie aasta tagust otsust minna uutele nõuetele üle järk-järgult võib ilmselt osaliselt selgitada ka tolleaegse riigihangete seaduse jäikusega. See ei võimaldanud tema sõnul hankemenetluse käigus kokkulepitut hilisemalt paindlikult muuta.