Vene õigeusukiriku pea patriarh Kirill sõitis täna Vene presidendi lennukiga üle Eesti, suundudes Kuubale ajaloolisele kohtumisele paavst Franciscusega.
Patriarh Kirill lendas üle Eesti ajaloolisele kohtumisele paavstiga (10)
Lennuliiklust reaalajas kajastava veebilehe Flightradar andmetel startis lennuk Moskva Vnukovo lennuväljalt, sisenes Eestisse Võrumaalt, lendas otse üle Pärnu linna ning lahkus Eestist lääne suunas, lennates Läänemerele Saaremaa ja Hiiumaa vahelt. Edasi lendas lennuk üle Rootsi ja Norra ning suundus üle Atlandi ookeani Kuuba poole.
Tegemist on lennukiga Iljušin Il96-300PU, mis on spetsiaalselt Vene presidendi jaoks ehitatud. Lennukit kasutavad oma välisvisiitideks ka teised kõrged riigitegelased.
Kirill lendas üle Eesti ajaloolisele kohtumisele paavstiga
Kirilli ajalooline kohtumine paavst Franciscusega toimub homme Havannas ning see on esimene taoline kohtumine pärast 11. sajandi kirikulõhet.
Vene riigitelevisioon näitas Kirilli Moskva Vnukovo lennujaamas kõrgete õigeusuvaimulike valvsa pilgu all mööda punast vaipa valitsuslennukisse suundumas.
Ida- ja läänekiriku suhted on olnud jäised 1054. aasta suurest kirikulõhest saadik. Viimasel ajal on vahekorda pingestanud ka Ukraina konflikt.
Vastavalt kehtivale korrale Lennuliiklusteeninduse AS selliseid lende ei kommenteeri
Lennuliiklusteeninduse ASi kommunikatsioonijuht Elis Mäeots ütles Postimehele, et hea tava järgi aeronavigatsioonilise teenuse pakkujad selliste lendude toimumist ja mittetoimumist ei kommenteeri.
Üheks taoliste lendud mittekommenteerimise põhjuseks on see, et enamasti on sellise staatusega lendude lennuplaanid lennujuhtide jaoks staatuses «PROTECTED». Selline klausel lennuplaanis välistab võimaluse lennu kohta info edastamise kolmandatele lennuga mitteseotud osapooltele.
Mäeots selgitas, et lennujuhid jälgivad erilise tähelepanuga kõiki lende, sõltumata sellest, kas lennuki pardal on mõni riigijuht või mitte.
«Kas VIP või siis lennujuhtide mõistes «HEAD» staatusega lennuki puhul on vajalikud ka erimeetmed, sõltub väga paljudest elementidest. Kui sellised lennud väisavad meie vastutusala niiöelda ülelendavatena, siis tavapäraselt mingeid eriprotseduure ei kehtestata. Aga on olnud ka erandeid,» märkis Mäeots.
Ta lisas, et kui tegemist on näiteks Tallinna maanduva õhusõidukiga, siis on eriprotseduurid tõenäolisemad ning nendes lepivad kokku vastava riigi ja Eesti vastavad ametkonnad.
Lennuliiklusteeninduse kommunikatsioonijuhi sõnul puudub statistika, kui sageli välisriikide riigipead Eesti õhuruumi läbivad.
«Eritähistusega lennud jäävad muidugi lennujuhtidele silma ja seda ei juhtu tihti. Välja arvatud juhtudel kui meie vahetus läheduses on toimumas mõni tippkohtumine,» lausus Mäeots.
Iljušin Il96-300PU on spetsiaalselt presidendi jaoks ehitatud lennuk
Venemaa presidendi lennuk Iljušin Il96-300PU on spetsiaalselt Vene riigipea jaoks ümberehitatud Il96 modifikatsioon, luksusliku sisustuse ja täiendavate turvaseadmetega. Lennuk võib ilma tankimata lennata 11 000 kilomeetri kaugusele. Lennuki turvasüsteemide kohta ei ole avalikkusele infot antud, kinnitamata andmetel on lennukis päästekapsel, mille abil saab presidendi hädaolukorras lennukist minema toimetada.