/nginx/o/2015/11/26/4739889t1hebe9.jpg)
Eesti Kaupmeeste Liit esitas teenusmajanduse koja ja Postimehe korraldatava parima ja halvima seaduse konkursile parima seadusena tarbijakaitseseaduse uue tervikteksti väljatöötamise ning halvima seadusena alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu.
Liidu tegevjuht Riin Savi selgitas, et tarbijakaitseseaduse väljatöötamine toimus osapooli mitmekülgselt kaasates ning seaduse väljatöötamine oli tervikuna loogiline ja läbipaistev.
Liit halvimaks praktikaks alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise protsessi, kuna eelnõu koostati kiirustades, puuduliku mõjude analüüsiga ja osapooli mitte kaasates. «Kokkuvõttes ei olnud protsess meie jaoks läbipaistev ning see külvas umbusaldust valitsussektori suhtes,» märkis Savi.
Lisaks sellele, et alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmisel ei järgitud Eesti õigusloome head tava, on kaupmeeste liidu hinnangul taunimisväärne alkoholipoliitika rohelisele raamatule antud roll selles protsessis.
«Roheline raamat on diskussioonidokument, millel ei ole Eesti õigusloome protsessis ametlikku rolli. Antud juhul aga käsitles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski seda dokumenti kui kokkulepet, millega õigustati eelnõus sisalduvaid meetmeid ja nende üle mitte diskuteerimist. Kahjuks selline teerulli-meetodi kasutamine sotsiaalministeeriumi poolt vähendab usaldust, pärsib avatust ning edaspidist koostööindu riigi ja huvigruppide vahel laiemalt, mitte ainult alkoholipoliitika kontekstis,» ütles Savi.
Kaupmeeste liit on asutatud 1996. aastal esindamaks ja kaitsmaks liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete juurutamisel. Kaupmeeste liitu kuulub 54 liiget.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega tänavu juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi. Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Teenusmajanduse Koda ootas põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Teenusmajanduse Koda andis 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.
Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.