Kalamehed ei pea jätkuvalt eeskirjadest kinni

Keskkonnainspektsioon tuletab meelde, et kudeajal on veekogudel haugipüük keelatud. Foto: Madis Luik

Igal aastal avaldab keskkonnainspektsioon keskkonnaalaste rikkumiste kokkuvõtte, ning nagu traditsiooniks saanud, troonivad ikka ja jälle nimekirja kalapüüginõuete rikkumised. 

Keskkonnainspektsioon alustas mullu keskkonnaalaste rikkumistega seoses 1718 väärteo- ja 18 kriminaalmenetlust, trahve määrati kokku 1281 isikule summas 263 000 eurot, keskkonnakahju esialgseks kogusummaks arvestati 771 000 eurot.

«Kui elus saaks läbi sanktsioonideta, oleks tore, aga kahjuks pole kõik inimesed selliseks käitumiseks veel valmis, seega jätkame läbimõeldud järelvalvetegevust. Ikka selleks, et ettevõtjad oleks ausas konkurentsis, keskkond oleks puhtam, kala seaduslikku võrku satuks ja lastetoa vajakajäämised tasandatud saaks,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants möödunud aasta järelevalve tulemusi kommenteerides.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov lisas, et 2015. aasta väärtegude arv on praktiliselt sama mis oli 2012. ja 2013. aastal, kui alustati vastavalt 1686 ja 1685 menetlust. Vahepeal, 2014. aastal, oli väärteomenetlusi küll mõnevõrra rohkem, kuid üldiselt võib Volkovi arvates öelda, et rikkumiste arv on stabiliseerunud.

Kalapüüginõuete rikkumisi kõige enam

Enim ehk 485 väärteomenetlust alustati seoses kalapüüginõuete rikkumisega, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.

Tänu laevade jälgimissüsteemidele ja muudele korralduslikele meetmetele on kalapüügirikkumiste arv küll vähenenud, kuid õiguskuulekuse tagamine selles valdkonnas nõuab keskkonnainspektsiooni teatel endiselt palju raha. Lisaks igapäevasele järelevalvele korraldas keskkonnainspektsioon koos teiste järelevalveasutustega peamistes piirkondades - Peipsi järvel ja Liivil lahel - ühisoperatsioonid, mille käigus kaardistati ja kontrolliti kõik püügil olevad püügivahendid. Sügisel viis inspektsioon oma jõududega läbi mitu silmupüügi kontrollreidi Narva jõel.

«Väga tänuväärne algatus ja abi tuli vabatahtlikelt, kes aitasid inspektoritel juba teist aastat lõhejõgesid valvata. See näitab, et kodanikualgatuse korras on võimalik üsna palju ära teha,» ütles Volkov.

Metalli ebaseaduslik ost-müük kontrolli all

Valdkondade lõikes alustati arvukamalt menetlusi veel seoses jäätmenõuete rikkumisega (339 väärteomenetlust), samuti jahi- ja looduskaitseseaduse nõuete rikkumise alusel (vastavalt 271 ja 255 menetlust).

Jäätmevaldkonnast võib esile tuua vanarehvidega seotud probleeme, millega tegeleti 2015. aastal ja mis nõuavad täit tähelepanu ka sel aastal.

2015. aasta tõi keskkonnainspektsioonile ka uusi ülesandeid: lisandus laevakütuste kontrollimise kohustus, et tagada uute kütusenõuete rakendumine.

Metalli ebaseaduslik ost-müük, mis oli mõne aasta eest tõsiseks probleemiks, on kontrolli alla saadud. Lisavõimalusi järelevalveks andis eelmisel aastal saadud kontrollmüükide tegemise õigus.

Puhkajad tekitavad probleeme

Looduskaitse poolel on endiselt palju probleeme puhkajatega, kes kipuvad sõitma kaitsealadel ja veekogude ääres või kes teevad lõket ja telgivad selleks mitteettenähtud kohas. «Meie eesmärk ei ole massiliselt inimesi karistada, inimesed peaksid käituma mõistlikult – vaatama, mida tohib ja mida mitte,» ütles Volkov.

Kriminaalasjadest rääkides võib öelda, et nende arv on eelmiste aastatega võrreldes vähenenud. «Kuna kriminaalmenetluse alustamine on seotud olulise kahju määraga, mis eelmisel aasta tõusis, siis on selgitatav ka inspektsiooni poolt kriminaalasjade alustamise vähenemine,» lisas Volkov.

2015. aastal alustatud 18 kriminaalasjast on kuus seotud metsanõuete ja viis kalapüüginõuete rikkumisega. Volkovi sõnul on 2016. aasta märksõnadeks endiselt koostöö igal tasandil, võimalikult selge tööjaotus erinevate järelevalveasutuste vahel, samuti analüüs ja uute tehniliste lahenduste otsimine