Eesti vetes Kõpu poolsaarest edelas tõenäoliselt uppunud inimtühi ja lastita puksiirlaev Vega lebab umbes 40-50 meetri sügavusel, laevateedest eemal, ega ole ohuks laevaliiklusele.
Eesti vetes 40 meetri sügavusel lebav Vega ei ohusta laevaliiklust
Laupäeva õhtul tõenäoliselt uppunud laeva asukoht ei ole veel täpselt teada, kuid avariipoi leiti 10,5 miili Kõpu poolsaarest edelas, kus meri on 40-50 meetri sügavune, ütles BNSile veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik. Ta lisas, et peamistest laevateedest jääb see koht eemale.
«Samas ei ole lõplikult selge, mis laevaga juhtus. Kui ta on uppunud ja lebab merepõhjas, siis laevaliiklusele ta ohtu ei kujuta. Igal juhul palume kõikidelt veeliiklejatelt ohutuse tagamiseks ettevaatlust ja tähelepanu,» sõnas Põiklik.
Laupäeva õhtul kell 19.38 võttis Tallinna merevalvekeskus vastu häire automaatselt avariipoilt ning mõni aeg hiljem ka Venemaa puksiirilt Zubr, mille meeskonna sõnul kaotasid nad Eesti territoriaalvetes nende slepis olnud inimtühja ja lastita puksiirlaeva Vega.
Puksiir Zubr teatas merevalvekeskusele, et nad vedasid remondist tulnud Vegat, mille pardal ei olnud inimesi ega kütust, kuid kaotasid laeva umbes kümme miili Kõpu poolsaarest edelas, kui suundusid Tagalahte tormivarju. Zubr otsis Vegat ligi tunni, misjärel suundus tagasi Kroonlinna. Sündmuskohale saadetud piirivalvelaev L-101 Kindral Kurvits ei leidnud Vegat ning lahkus piirkonnast umbes kell üks öösel.
Otsingud jätkusid pühapäeva hommikul kell 7 ning paar tundi hiljem leiti häiret edastanud poi. Puksiiri otsinguid jätkasid poi ja laeva viimase teadaoleva asukoha piirkonnas Kindral Kurvits ja piirivalvekopter, mis katkestas otsingud halva nähtavuse tõttu. Kindral Kurvits jätkas otsinguid tänase päeva esimesel poolel, kuid Vegat ei leitud.
PPA merevalvekeskuse vanema Ivar Treffneri sõnul hakatakse laeva otsima vee alt, milleks kaasatakse tõenäoliselt Veeteede Ameti hüdrograafialaev Jakob Prei. «Oleme üsna kindlad, et puksiirlaev Vega uppus ning tema tõenäoline uppumiskoht on meil teada. Kuna juhtumi täpsed asjaolud on väljaselgitamisel, ei tea me täpselt, mis põhjustel Zubr kaotas pukseeritava laeva, kuid igal juhul on tegemist õnneliku õnnetusega, mis ei kujutanud ohtu inimestele ega keskkonnale,» ütles Treffner.
Vastavalt meresõiduohutuse seadusele kvalifitseerub laevahukk väga raske laevaõnnetuse alla ning selle ohutusjuurdluse korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluv ohutusjuurdluse keskus.