Riigikohus tunnistas relvaseaduse sätte põhiseadusvastaseks

Kohus rahuldas Villu Reiljani kaebuse ja kuulutas osad relvaseaduse sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Foto: Artur Sadovski

Riigikohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks relvaseaduse lõike selles osas, mis ei võimalda relvaloa kehtetuks tunnistamisel arvestada kriminaalkorras karistatu isikut ja tema toimepandud tegu.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse kolleegium vaagis relvaseaduse sätet tulenevalt Villu Reiljani kaebusest, kes jäi oma relvadest ja relvalubadest ilma seejärel, kui tunnistati kriminaalkorras süüdi pistise nõudmises. Lõuna prefekt tunnistas Reiljanile antud relvaload kehtetuks ja kohustas talle kuuluvad relvad prefektuurile üle andma.

Villu Reiljan seda ka tegi, ent esitas seejärel Tartu halduskohtule kaebuse selle otsuse tühistamiseks, mida kohus ka tegi, tunnistades ühtlasi relvaseaduse paragrahvi kaks punkti koostoimes põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellega algatas halduskohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mille taotlus saabus riigikohtusse 7. oktoobril.

Juba halduskohus leidis, et need sätted on vastuolus põhiseaduses nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega, kuna ei võimalda seaduse rakendajale kaalutlusõigust. Kohtu hinnangul oli Villu Reiljani relvaloa kohustuslikus korras kehtetuks tunnistamine ebamõõdukas.

Samale seisukohale asusid ka riigikogu põhiseaduskomisjon, õiguskantsler, justiitsminister. Vaid Lõuna prefektuur jäi kindlaks, et vastuolu põhiseadusega pole. Lõuna prefektuuri arvates ei muuda see, et isikut ei ole karistatud elu või tervise vastu suunatud või relva väärkasutusega seotud teo eest, olematuks fakti, et isik on olulisel määral rikkunud kehtestatud õiguskorda. Samuti arvas siseminister.

Villu Reiljan kui kauaaegne jahimees leidis, et relvaseaduse sätted piiravad tema õigust pidada relvaga jahti ja tagada enda, oma lähedaste ning oma vara turvalisus.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistaski sätete sellise koostoime põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kolleegium lisas, et relvaseaduse kohaldajal peab olema võimalik arvestada relvaloa kehtetuks tunnistamisel kriminaalkorras karistatud isiku, toimepandud kuriteo asjaolude ja muude oluliste asjaoludega ning põhjendatud huvidega. «Üldise vabaduspõhiõiguse piiramisel ette nähtud kaalutlusruum väldib isiku muutumist riigivõimu objektiks ja aitab kaasa inimväärikuse tagamisele,» seisis kolleegiumi otsuses.

Eilse otsuse jõustumine ei too endaga kaasa seda, et politseiasutuste otsused karistatud isikute soetamislubade ja relvalubade kehtetuks tunnistamise kohta muutuvad automaatselt kehtetuks. Kriminaalkorras karistatud isikul, kelle relvaluba on tunnistatud kehtetuks, on võimalus kohtus taotleda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist.