Kümned tuhanded ampullid tundmatuid aineid jõusaalidele

Eesti jõusaalides elatakse tõelist kaksikelu. Kangisaalid on täis mehi ja naisi, kes näevad kurja vaeva, et lihased võimalikult suureks pumbata. Selle vahele imetletakse end peeglist, tehakse fotosid ja videoid ning vahepeal rüübatakse šeikerist valgusegu. Välja ei paista aga see, et osa neist inimestest üritab teha oma trenni veel tõhusamaks. Algajamad võtavad sisse tablette, kogenumad süstivad ennast. Ained, mida sisse süüakse-süstitakse, on enamasti sügavalt tundmatut päritolu.

Kuidas sellised ained Eesti jõusaalidesse jõuavad? Raske öelda, sest rahvusvaheline kogemus näitab, et dopingainete vedamisega vahele jäänud inimesed ei tee võimuga koostööd. Miks? Sest spordidoping on rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevus, mida kardetakse rohkem kui riiki, sest tagajärjed võivad olla hirmsamad.

Kui aastaid võisid eestlased elada illusioonis, et Eesti sportlased dopingut ei tarvita, siis viimaste aastate juhtumite päevavalgele tulek on hakanud seda usku murendama. Ent juhtumid, kus inimesed oleks dopingainetega vahele jäänud politseile või tollile, on harvad. Maksu- ja tolliameti (MTA) narkotalituse juhataja Raul Koppelmaa sõnul on varasematel aastatel avastatud üksikuid juhtumeid, kuid kaks kõige suuremat lasti saadi kätte eelmise aasta juunis.

Esmalt üritas juuni alguses üks mees viia madratsi sisse peidetuna Soome tohutu koguse dopingaineid: saadetises oli 9540 ampulli, 100 pudelit ja 1400 tabletti. Tasub meeles pidada, et ühest ampullist peaks tarvitajale piisama mitmeks nädalaks.

Ent kui temal ei läinud õnneks, proovis tema lähisugulane juuni lõpus veel kord. Samuti sõiduautoga Soome sõites, sedakorda oli last alkoholikastide vahele peidetud. Tolliametnike saagiks langes 1009 pudelit, 150 ampulli ja 198 pakki ravimeid.

Koppelmaa sõnul ei saa nad veel öelda, kes vahele jäänud inimesed olid, sest asi on kohtueelses menetluses prokuratuuri uurida. Karistus, mis dopinguvedajaid ees võib oodata, ulatub rahalisest karistusest kolmeaastase vangistuseni. Kindlasti on rahaliseks karistuseks ka see, et dopingainete ostmisele kulunud rahast jäävad nad nüüd ka ilma. Ained aga lähevad hävitamisele.

Kuigi selle lasti tooja isikut meile ei avaldatud, lubas MTA meil tutvuda Eesti kõige suurema dopingulastiga. Et lastist paremat ülevaadet saada, palusime endaga kaasa Eesti tuntuima dopinguvastase ja spordibioloogi Kristjan Pordi.

Ainete hulk, mis meile tollilaos vastu vaatas, oli hirmuäratav, sest vahepeal tundus, et Koppelmaa jääbki meile ampullide ja tablettidega kaste ette vedama.

Kastides on ilusates pakendites dopingained: stanosolool, nandroloon, metaan, testosterooni eri vormis. Pakenditel ilutsevad kaubamärgid. Kuid see on vaid pakend. Mis aineid pakendid tegelikult sisaldavad, teavad vaid need, kes need kokku on keeranud. Kristjan Pordi sõnul ei tasu lasta end ilusatest pakenditest petta, sest nende tootmine on jõukohane garaažikeemikutelegi.

Port osutab, et isegi sarnaste ainete pakendid on väga erineva trükikvaliteediga. «Loomulikult, kõigil võib seda juhtuda, aga kõrgkvaliteediga firmades juhtub seda ääretult harva. See pigem annab vihje, mis päritolu ja mis kvaliteediga need tooted on,» sõnas Port. Tõenäoliselt on need toodetud kuskil Ida-Euroopa endistes tabletivabrikutes.

«Näiteks apteegi kogu tarneahel on kontrollitud. Ained tulevad ravimifirmast ja kogu tee on dokumenteeritud. Musta turu kauba kohta võib kindla peale öelda, et mitte keegi ei tea, kust see tuleb,» sõnas Port.

Jah, võib loomulikult juhtuda, et aineid on müünud ka korralikud ravimifirmad, kes on musta turu vastu üsna sõbralikud. «Aga on lugematu arv näiteid, et segusid teevad garaažifirmad ise. Suurbritannias on tehtud üks dokumentaalfilm, kus kaks meest garaažis segavad labidaga segu kokku,» rääkis Port.

Sedasorti diletantlik ja räpane tootmiskultuur iseloomustab ka dopingu tarvitamist. Port hoiab näitena käes pappkarpi, milles on dopingainete kokteil.

«On tehtud segu kiiresti ja aeglaselt toimivatest steroididest, igaühte on siia pandud natuke. Selles pakendis on 13 testosterooni tuletise kokteil. Kas see kokteil on kliiniliselt tõestatud ja teaduslikult argumenteeritud? Ei. Kulturismis on hästi palju sellist spekulatiivset ja eksperimentaalset. Nad ütlevad, et see on üks paremaid viise, arvestamata riskidega,» selgitas Port.

Dopingutarvitajatele on see justkui multivitamiin väga paljude hüüu- ja jutumärkidega. Pordi hinnangul hakatakse sellist kokteili tavaliselt tarvitama siis, kui on pikalt võetud sisse üht ainet, ent selle mõju on hakanud kahanema.

«Siis tahetakse saada veel midagi suuremat ning tehakse selliseid kokteile,» sõnas Port.

Tema sõnul on oma osa turundusel, sest toodet on alati lihtsam müüa, kui pakend sisaldab ühe asemel mitut ainet. «Häda on selles, et kui asjad ei lähe nii, nagu soovitud, ei hakka enamik ostjaid süüdistama tarnijat, vaid iseennast: tegin midagi valesti ja peaks rohkem võtma,» sõnas Port.

Ohtlik on selline tarbimine loomulikult mitmel moel, alates sellest, et tarvitaja ei pruugi süstimisel järgida elementaarset hügieeni ja kasutab ühte süstalt mitu korda. Ent ainete tarbimine kui selline on Pordi sõnul väga robustne sekkumine keha hormonaaltasakaalu.

«Hormonaalregulatsioonil ei ole ainult üks sihtmärk – lihaste kasvatamine,» rääkis Port. «Meil on kesknärvisüsteem, meil on kudesid, mis reageerivad hormonaalmuutustele lihastest erinevalt. Ja kui me jõhkralt, normaalsest mitu korda – mõnikord kümme, mõnikord sada, mõnikord tuhat korda – suurema doosiga oma ainevahetusse sekkume, on tagajärjed ennustamatud. Teine üks ammu teada efekt või defekt on see, et kui me toome organismi kehavälist testosterooni, kukub keha enda tootmine ja me õpetame keha seda mitte tootma.» Testosteroonikuurist on kehal väga raske välja tulla.

Samuti on steroidide tarvitamisel väga raske pikaajaline mõju.

«Arvatakse, et nende efekt näiteks kasvajate riski suurendamisele realiseerub pigem 30–40 aasta pärast, mida keegi tarvitamise hetkel tõsiselt ei võta. Veel on teada anaboolsete steroidide mõju käitumisele. Isegi taimtoidulised loomad muutuvad teatud aastaajal väga agressiivseks just tänu sellele, et testosterooni tase tõuseb kõrgele,» sõnas Port. Tema sõnul on väga agressiivseid isikuvastaseid kuritegusid sooritanud just kulturistid.

 

Anaboolsed steroidid

Anaboolsed androgeensed steroidid (tuntud ka anaboolsete steroidide ja steroidide nime all) on meessuguhormooni ehk testosterooniga sarnased ained, mis on saanud nime toimest suurendada lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka muud anaboolse toimega ained. Neil on anaboolne toime, st skeletilihase kasvatamine, ja androgeenne toime, st meessuguelundite väljaarendamine.

Testosteroon

Testosterooni tarbimisega on tuntud sportlastest jäänud vahele legendaarne pesapallur Barry Bonds. Tegu on meessuguhormooniga, mida toodab ka keha ise, et arendada meessootunnuseid ning ehitada lihaseid. Dopinguna on sellest väga palju vorme.

Stanosolool

Stanosolool on aine, millega jäi Souli olümpiamängudel vahele Ben Johnson. Eesti sportlastest on selle tarvitamise tõttu saanud võistluskeelu kulturist Argo Ader ja sprinter Žanna Vladimirova. See suurendab lihaste töövõimet, vähendab rasvkude ja soodustab karvakasvu.

Nandroloon

Nandrolooniga on tuntud sportlastest vahele jäänud Pep Guardiola, Linford Chrstie, Edgar Davids. Aine tarvitamisel esineb meestel oluline libiido langus, samas kui naistel võib toime olla vastupidine.

Metaan

Metaaniga ehk tänavakeeles metakaga on vahele jäänud mitmed tippkulturistid, eestlastest Marek Kalmus. Selle kasutamist on tunnistanud Arnold Schwarzenneger. Tarbimisega kaasneb kalduvus kiilaspäisusele, vererõhu tõusule, maksakahjustusele ja aknele.

«Teisest küljest tekib selline bipolaarne, depressiivne käitumine, et ühel hetkel on suur eufooria ja teisel hetkel kukutakse sügavasse depressiooni ja sooritatakse enesetapp. Ühel kaalukausil on kõik see, teisele pannakse suured lihased,» lausus Port.

Kuigi juunis kätte saadud dopingulast oli teel Soome, pole mingit põhjust arvata, et samasuguseid Eestisse maha ei jää. Kaua sellest kogusest Eesti turule piisanuks? Pordi hinnangul on sellele keeruline vastata. «Probleem on selles, et ainete kohta on palju müüte. Ühed kasutavad ühtmoodi, teised teistmoodi, kolmandad 25. moodi. See, kuidas nemad suudavad selle ära kasutada, käib ühe loogika järgi, aga see, kuidas arst selle välja kirjutaks, täiesti teise järgi. Igatahes sellest kogusest saaks Eesti sport väga tugeva trauma,» lausus Port.