/nginx/o/2016/02/05/5014651t1hca32.jpg)
Tallinna uued büroohooned vastavad kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele: hooneid hinnatakse nii Ameerika keskkonna- ja energiakasutamise hindamissüsteemi LEED järgi kui ka vastavust briti BREEAM sertifikaadi tingimustele.
Tallinna uued büroohooned võitlevad mainekate sertifikaatide pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese büroohoonena taotles LEED-kuldtaset Capital Millile kuuluv Navigator, saades ihaldatud sertifikaadi kätte 2015. aasta veebruaris. Capital Mill uusarenduste juhi Marko Uueda sõnul on sadamaalal paiknev ärihoone esimene GOLD-tasemega büroohoone kogu Baltikumis. «Idee ehitada LEED-sertifikaadile vastav hoone tuli ühe partneri kaudu, hiljem käisime Soomes LEED-sertifikaadiga maju vaatamas. Oluline on juba projekteerimise algfaasis sertifikaadile esitatud nõudmisi arvesse võtta, et maksimaalselt LEED-hindamissüsteemis punkte saada,» ütles Uueda. «Näiteks hinnatakse hoone mõju keskkonnale, samas asukoht ise punkte juurde ei anna. Lisaväärtuseks loetakse hoopis, kui ehitis rajatakse juba varem kasutuses olnud kohale, et võimalikult vähe keskkonda koormata.»
/nginx/o/2016/02/05/5014651t1hca32.jpg)
LEED-sertifikaadi nõuetele vastava hoone ehitamine on kulukam võrreldes tavaehitusega. Hoone jahutuse energiakulu vähendamiseks mõeldud erilahendused, mida Navigaatori fassaadil näha, tõstavad maksumust koos teiste tehniliste lahendustega veelgi. Kui palju ehitis tavaehitusest kallimaks läks, ei soostu Uueda ütlema. «Arendajale on oluline, et kulud saavad pikas perspektiivis kaetud ja LEED-sertifikaat annab investoritele tagatise, et asju on aetud õigesti ja ehitatud kvaliteetselt,» selgitas Uueda, kelle sõnul on hoone rentnikega täituvus sajaprotsendiline.
«Meile oli Navigaatori maja planeerides tähtis saada väiksemaks soojal ajal jahutusele minev energiakulu. Maja fassaadi on projekteeritud sakilised «sisselõiked», mis vähendavad oluliselt päikesest tingitud hoone ülekuumenemist, nii tuleb nurkade kaudu läbi ainult 13 protsenti päikesesoojust. Kokku on majal selliseid nurki 28, eks kenad lahendused lähevadki rohkem maksma. Tänu pindala sisselõigetele on fassaadi pindala küll poole rohkem ning hoone välisilmet vaadates tundub, et tegu on ainult klaasfassaadiga, aga tegelikult on selle taga ka seinapaneelid, mis tagavad parema jahutuvuse suvel ja talvel hoiab maja paremini sooja,» põhjendas Uueda.
Navigaatori hoones on eesmärgiks efektiivne veekasutus, on kinnitatud kindlad veetarbimise kogused, millest alates loetakse tarbimine keskkonnale säästlikuks. «Näiteks eeldab LEED eraldi taimede kastmisega seotud veekulu jälgimist, mis põhjamaades ehk polegi nii oluline. Nii soovitatakse õueala haljastuses kasutada taimi, mis saavad keskkonnas ise hakkama ja taunitakse automaatsete veekastmissüsteemide kasutamist, sest see on palju kulukam kui inimene, kes vajadusel kastab,» selgitas Uueda.
Energiatõhususe juures hinnatakse kogu maja tõhusust, kui palju hoone energiat tarbib, millist energiaallikat kasutatakse ja kas ostetakse rohelist energiat. «Vaadatakse, kuidas on hoone tehnosüsteemid juhitavad ja kas vastavalt rentijate vajadusele saab nende võimsust reguleerida. Näiteks töövälisel ajal tuleb ventilatsioon reguleerida väiksemale töörežiimile või reguleerida tehnosüsteemide töö sektsioonide järgi ja suudetakse eraldi varustada neid ettevõtteid, kes töötavad öisel ajal,» kõneles Uueda. «Valgustusega on sama lugu, et hoone üldaladel töötaks see vastavalt vajadusele, näiteks süttiks valgus koridorides, kui toimub liikumine ja tualetid oleksid sama põhimõttel toimiva valgustusega.» Nii on soovitus projekteerida trepikoja seintesse aknad, siis ei vajata lisavalgust päevasel ajal.
Uueda sõnul jälgib LEED, kuidas ja milliseid ehitusmaterjale on hoone juures kasutatud, et need ei emiteeriks kahjulikke aineid. Oluline on kasutada lähipiirkondadest pärit materjale, et vähendada koormust keskkonnale. «Vaadatakse, kust on pärit klaas ja metallosad. Meie saime kasutada palju kohalikku betooni,» sõnas Uueda kiitvalt. «Arendajana on sama tähtis jälgida hoone sisekeskkonna kvaliteeti, kuidas tunnevad end rentnikud, et lae kõrgus ei rõhuks ja oleks piisavalt kõrge. Oluline on ka ruumide temperatuur, et oleks tagatud soojuslik mugavuse klass, näiteks klass A. Energiasäästuna kasutame rootorsoojusvahetit, kus maja seest välja minev õhk soojendab ära majja sisse tuleva õhu.»
/nginx/o/2016/02/05/5014671t1hed88.jpg)
Ülemiste City´s oma LEED-hoone
Paar kuud tagasi avatud Ülemiste Citys asuv 13-kordne büroohoone kannab nime Bernhard Schmidt ja taotleb LEED-tunnustust. Lõõtsa 5 ehitatud hoone välisfassaadi kujunduse teevad innovatiivseks lõunaküljel asuvad seinast eenduvad päikesepaneelid, mis samaaegselt pakuvad varju päikese eest. Fassaadile lisab põnevust digimuster.
Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostovi sõnul otsisid nad majja alternatiivseid energiatootjaid ammugi, isegi tuulegeneraatori võimalust kaaluti. Eesmärgiks on hoonele saada LEED-sertifikaat, mis näeb ette, et mingi osa energiavajadusest toodab maja ise. «Võtsime eesmärgiks, et lahendus peaks kokku sobima hoone fassaadiga. Maja sai tervikuna ja visuaalis väga hea, fassaadi kujundamisel inspireeris meid QR-kood. Kahekordse fassaadi algmõte oli, et info maja kohta võiks olla telefoniga leitav,» kirjeldas Jostov hoone omapärast välimust. «533 ruutmeetrit fassaadi on kaetud päikesepaneelidega, nende paigutamisel võtsime arvesse, et lisaks energia tootmisele oleks neil ka päikesekiire murdmise funktsioon. Arendajana teame, et hoone jahutamine on kaks korda kallim kui kütmine. Mehaaniline lähenemine on, kui me ruume jahutame, teine võimalus on tehnoloogiaga lahendada, et pääseda pidevast jahutamise vajadusest. 150 000 eurot läks maksma päikesepaneelide investeering, need peaksid tootma tagasi 2% aasta energiavajadusest, andes 3700 KW toodangut. Tänase dendraloogilise lahendusega ei pääse kõik paneelid päikesepaistesse.»
Jostovi sõnul on hoone pigem madala energiavajadusega, tarbides ühe ruutmeetri köetava pinna kohta aastas 120 kWh energiat. Maja ehitades vastasid nad B-energiaklassi standardile, aga lokaalse kütte kasutamise eest hinnati hoone C-energiaklassi kuuluvaks.
Hoone seadmete juhtimissüsteem reguleerib valguse põlemist seal, kus seda vajatakse ja fuajees näitab seinal olev tabloo maja toodetud päikeseenergiakogust – tuues eraldi välja viimase tunni, kuu ja aasta toodangu.
Numeral keskendub BREEAM sertifikaadi püüdmisele
Tallinna kesklinnas endises Statistikaameti hoones käib kõva renoveerimistöö. Endla tänav 15 rajatav büroohoone Numeral pälvis juba enne valmimist rahvusvahelise kinnisvaraföderatsiooni FIABCI antava kinnisvara auhinna – Baltic Prix d’Excellence 2015, kategoorias «jätkusuutlik ehitis».
Üüripindadega tegeleva Uus Maa konsultant Kristen Tamme sõnul näitab Numeral eeskuju uute jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike büroohoonete ehitamisel. Hoone teeb eriliseks fakt, et see on ühtlasi ka esimene büroomaja Tallinnas, mis taotleb BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) keskkonnakvaliteedisertifikaati, mille nõuetest tulenev projekteerimine ning ehitus tagab majale pika eluea ja tervislikuma töökeskkonna.
«Hoones on kasutusel nõudluspõhine ventilatsioonisüsteem, mis vastavalt CO2 sisaldusele õhus automaatselt reguleerub. Hoone lõunapoolsele fassaadile paigaldatud päikesekaitsepaneelid aitavad jahutusenergiat säästa. Rekonstrueerimise tulemusel on maja energiatõhususe klassiks B, mis on võrreldav parimate uusehitistega,» sõnas Tamm.
Numeral Endla tegevjuht Marina Roosimägi lausus, et omanike soov oli teha rohemärgise sertifikaadiga hoone. «BREEAM sai valitud seetõttu, et on üks kahest maailmas levinumast rohemärgise standardist. Meile andis konsultatsioone Erkki Seinre, kes on kaitsnud oma doktoritöö rohemärgiste valdkonda käsitleval teemal. Lisaks on Seinre aidanud välja töötada Eesti oma rohemärgise sisu, mis on tutvumiseks ja kasutamiseks saadaval RKAS kodulehel,» selgitas Roosimägi. «Meile tundus, et BREEAM kui Suurbritannias väljatöötatud standard sobib Eesti konteksti paremini, näiteks on viidatud dokumendid, standardid Euroopa-põhised.»
Roosimägi sõnas, et hoone kavandamisel on lisaks tavapärasele pööratud märgatavalt enam tähelepanu projekteerimisprotsessile ja kaasatud kohalikke huvigruppe ning naabritega arvestatud. «Eesmärgiks on tagada hoone kasutajate turvalisus, mugavus ja seeläbi suurem tööviljakus. Käsitlust on leidnud paljud erinevad detailid: nii renoveerimise tagajärjel tekkiv müra mõju naabruskonnale, sademevete äravool kinnistult, roheluse säilitamine, kasutatavad materjalid (VOC-emissioonid, tooted ISO-sertifikaadiga ettevõtetest), ruumide soojuslik mugavus, päevavalguse ja vaate olemasolu, alternatiivsete transpordiviiside soodustamine,» loetles Roosimägi. «Kõike seda on aidanud saavutada BREEAM-kontseptsiooni sisu.»
Renoveerimise hind tõusis projekteerimisetapis tänu varajasele projektimeeskonna moodustamisele ja kaasamisele. Arendaja sõnul peaks kulutatud raha tagasi tooma nii parem lõpplahendus kui ka ehitamise käigus mõned projekti tehtud muudatused. «Konkreetselt sertifikaaditaotluse protsessiga seotud kulud on väikesed,» ütles Roosimägi.
Hoone üldpindala on 7936 m², sellest büroo- ja teeninduspind 6880 m². Ärimaja rekonstrueerimisel kasutatakse maksimaalselt hoone olemasolevaid konstruktsioone, misläbi säästetakse loodust ja vähendatakse tekkiva prügi hulka. Numerali pilkupüüdva välimuse tagab fassaadivärvus, varieerudes sõltuvalt valgusest ja vaatenurgast. Töötajatele pakutavate mugavuste hulka kuuluvad riietus- ja duširuumid ning jalgrattaparkla. Inglismaalt alguse saanud hindamissüsteem BREEAM on andnud oma kvaliteetmärgistuse pea veerand miljonile hoonele maailmas.
MIDA TÄHENDAB LEED SERTIFIKAAT?
Sertifikaat hoonetele: LEED (Leadership in Energy and Environmental Design), päritolu USA
Rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat antakse hoonetele, mis järgivad ehitusel ja opereerimisel säästva arengu ja keskkonnasäästu põhimõtteid. LEED hindab objekte kuues keskkonna seisukohalt olulises valdkonnas: jätkusuutlik arendamine ehitusplatsil, vee säästmine, efektiivne energiakasutus, materjalide valik, hoone sisekeskkonna kvaliteet ning uuenduslikkus disainis.
LEED annab hoone omanikele ja kasutajatele täpsed juhised hoone disaini, ehituse, kasutuse ning hoolduse osas. Sertifikaati saab taotleda nii avalikele hoonetele kui ka eramajadele.
LEED-sertifikaadi on saanud u 36 000 objekti, neist Rootsis 111 ja Soomes 77. Tallinnas asuvad kaks seni ainsat Balti riikides väljastatud LEED-sertifikaadiga tunnustatud hoonet. Peagi lisandub neile veel kaks, Explorer nime kandev büroohoone Platinium tasemel ja Technopolis Ülemistes asuv Bernhard Schmidti büroohoone.
Allikas www.eugreenoffice.eu