Inimestega kaubeldakse erinevatel eesmärkidel, uued reeglid hõlmavad mh seksuaalset ärakasutamist, sunnitööd, kerjamist, elundite eemaldamist, ebaseaduslikku lapsendamist ning sundabielusid, vahendas europarlamendi pressiesindaja.
Uus õigusakt tõlgendab «ärakasutamist» laiemalt kui ELi 2002. aasta raamotsus, mille uus õigusakt välja vahetab, ning pakub kaitset enamatele ohvritele.
Parlamendi ja nõukogu esindajate poolt kokku lepitud tekst sätestab miinimumeeskirjad kuritegude ja sanktsioonide määratlemiseks inimkaubanduse puhul ning kehtestab üldsätted, et tugevdada kuritegude tõkestamist ja kuriteoohvrite kaitset. Liikmesriigid peavad selle üle võtma kahe aasta jooksul.
Raporti poolt hääletas 643, vastu 10 ja erapooletuks jäi 14 saadikut.
Karmimad karistused inimkaubitsejatele ning vahendite konfiskeerimine
Uus direktiiv kehtestab karistuste minimaalseks maksimummääraks viieaastase vanglakaristuse (st maksimummäär ei tohi olla alla 5 aasta) ning teatud raskendavate asjaolude puhul kümneaastase vanglakaristuse. Raskendavaks asjaoluks on nt see, kui ohvriks on laps, kui süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames, kui ohvri elu pandi ohtu või kui kasutati rasket vägivalda.
Juriidilise isiku suhtes kohaldatakse kriminaalõiguslikke ja muid trahve ning ka muid sanktsioone, nt riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ning juriidilise isiku lõplik sulgemine.
Liikmesriigid peavad samuti võtma vajalikud meetmed tagamaks, et nende pädevatel asutustel on õigus arestida ja konfiskeerida süütegudeks kasutatud vahendid ja kuritegelikul teel saadud tulu. Lisaks julgustatakse liikmesriike kasutama konfiskeeritud vahendeid ohvrite toetamiseks ja kaitseks, sealhulgas hüvitise maksmiseks ohvritele.
Ohvrite ulatuslikum kaitse