Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Europarlament karmistab inimkaubandusega võitlemise reegleid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Hetk inimkaubandusele tähelepanu juhtimise aktivistide ettevõtmiselt Saksamaal.
Hetk inimkaubandusele tähelepanu juhtimise aktivistide ettevõtmiselt Saksamaal. Foto: SCANPIX

Inimkaubitsejaid karistatakse tulevikus rangemalt ning inimkaubanduse ohvritele pakutakse tõhusamat kaitset ja abi, sest Euroopa Parlament kiitis heaks uue Euroopa Liidu seaduse, uued reeglid hõlmavad inimkaubandust seksitööstuses ning tööalast ärakasutamist, nt ehitus- või põllumajandussektoris.

Inimestega kaubeldakse erinevatel eesmärkidel, uued reeglid hõlmavad mh seksuaalset ärakasutamist, sunnitööd, kerjamist, elundite eemaldamist, ebaseaduslikku lapsendamist ning sundabielusid, vahendas europarlamendi pressiesindaja.

Uus õigusakt tõlgendab «ärakasutamist» laiemalt kui ELi 2002. aasta raamotsus, mille uus õigusakt välja vahetab, ning pakub kaitset enamatele ohvritele.

Parlamendi ja nõukogu esindajate poolt kokku lepitud tekst sätestab miinimumeeskirjad kuritegude ja sanktsioonide määratlemiseks inimkaubanduse puhul ning kehtestab üldsätted, et tugevdada kuritegude tõkestamist ja kuriteoohvrite kaitset. Liikmesriigid peavad selle üle võtma kahe aasta jooksul.

Raporti poolt hääletas 643, vastu 10 ja erapooletuks jäi 14 saadikut.

Karmimad karistused inimkaubitsejatele ning vahendite konfiskeerimine

Uus direktiiv kehtestab karistuste minimaalseks maksimummääraks viieaastase vanglakaristuse (st maksimummäär ei tohi olla alla 5 aasta) ning teatud raskendavate asjaolude puhul kümneaastase vanglakaristuse. Raskendavaks asjaoluks on nt see, kui ohvriks on laps, kui süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames, kui ohvri elu pandi ohtu või kui kasutati rasket vägivalda.

Juriidilise isiku suhtes kohaldatakse kriminaalõiguslikke ja muid trahve ning ka muid sanktsioone, nt riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ning juriidilise isiku lõplik sulgemine.

Liikmesriigid peavad samuti võtma vajalikud meetmed tagamaks, et nende pädevatel asutustel on õigus arestida ja konfiskeerida süütegudeks kasutatud vahendid ja kuritegelikul teel saadud tulu. Lisaks julgustatakse liikmesriike kasutama konfiskeeritud vahendeid ohvrite toetamiseks ja kaitseks, sealhulgas hüvitise maksmiseks ohvritele.

Ohvrite ulatuslikum kaitse

Ohvritele tuleb tagada majutus, materiaalne abi ning vajalik arstiabi, mis hõlmab ka psühholoogilist abi. Kui ohvril ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, tuleb pakkuda tasuta õigusnõustamist ning õiguslikku esindamist. Samuti tuleb inimkaubanduse ohvritele tagada ligipääs tunnistajakaitse programmidele ning hüvitusskeemidele.

Abi ja toetust tuleb ohvrile pakkuda enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase ajavahemiku jooksul pärast menetluse lõpetamist, olenemata sellest, kas ohver soovib olla tunnistajaks. Lisaks öeldakse tekstis selgelt, et inimkaubanduse ohvrile peab olema võimalik jätta süüdistus esitamata või karistus määramata.

Nõudmise vähendamiseks peaksid liikmesriigid samuti kaaluma meetmete võtmist, mis kriminaliseeriksid teenuste kasutamise juhul, kui ollakse teadlik, et teenuse osutaja on inimkaubanduse ohver.

Igal aastal langeb ELis inimkaubanduse ohvriks sadu tuhandeid inimesi. Ohvreid kasutatakse eelkõige prostitutsiooniks (43 protsenti, peamiselt naised ja tüdrukud) ning füüsiliseks tööks (32 protsenti).

Tagasi üles