Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
4. veebruar 2016, 16:52
Foto: Peeter Langovits
President Toomas Hendrik Ilves annab Eestile osutatud teenete eest sel aastal riikliku autasu 99 inimesele.
Statoil. Foto: Scanpix
Beniini hind kerkis mõne päevaga 11 sendi võrra liiter, kütusemüüjad põhjendavad hinnatõusu eelmisel nädalal toimunud maailmaturu hindade tõusuga ning sellega, et 1. veebruarist kehtestatud aktsiisitõus jõudis nüüd tanklatesse.
Statoil põhjendades oma sammu aktsiisimaksu tõusu eel tanklatesse veetud odava kauba lõppemisega.
«See, et ühtlustamine langes samale ajale aktsiisimuutusest tingitud 5 senti liiter hinnatõusuga on juhuslik kokkulangevus.»
Tallinna vangla. Foto: Mihkel Maripuu
Tallinna vangla kõige ohtlikumad vangid paigutatakse ümber Viru ja Tartu vanglatesse. Nende asemel tuuakse Tallinna naisvangid Harku ja Murru vanglast, sest viimane suletakse tänavu juunis.
«Muudatuse põhjuseks on vangide arvu vähenemine, mistõttu ei ole otstarbekas Harkus asuvaid vanu vanglahooneid enam ülal pidada,» põhjendas Tuulik.
Vangide seas liigub kuulujutt, et riik on leidnud Harku ja Murru vangla maa-alale ostja, mistõttu tuleb vangla kiiresti sulgeda. Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht Madis Idnurm ütles, et nii asi pole.
Edgar Savisaar ja Siim Kallas. Foto: Sander Ilvest, Viktor Burkivski
Lisaks kooseluseaduse ümber toimuvale jandile ja Juhan Partsi küsimusele tegelevad erakondade mõttetoad järjest aktiivsemalt presidendi valimisteks valmistumisega ning Reformierakonnas plaanitakse Siim Kallasele oma meeskonna loomist.
«See, kes ütleb, et kandideerib, see lastakse auklikuks. Ma tahaks end veidi hoida. Küll see aeg tuleb, kui ilmub kandidaat, kes ka läbi läheb. Kas see olen mina või keegi teine – vaatame, mis aeg ja elu toovad.»
Kordub siis ajalugu tänavu või mitte, aga on üsna selge, et ka sel korral ei suuda niigi karvupidi koos olevad võimuerakonnad omavahel ühes kandidaadis kokku leppida ja riigikogus presidenti ära ei valita.
Presidendivalimiste ralli peatsest saabumisest loe postimees.ee-st
Server. Foto: Reuters / Scanpix
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT on avalikult üsna vähetuntud, ent riigi tasandil ülioluline asutus, sest kontrollib kõike, mis seostub Eesti sisejulgeoleku IT-lahendustega. ETV saade «Pealtnägija» tõi avalikkuse ette mitu selle asutusega seotud skandaalset episoodi. Postimehe käsutuses on samuti materjalid, mis asutusele kõige paremat valgust ei heida.
Mõneti meenutab asutus ise Ameerika Ühendriikides laialdase nuhkimisega tuntuks saanud riiklikku julgeolekuagentuuri NSAd, millest avalikkus midagi ei tea ega saagi teadma, kuid mida tuleb sellele vaatamata julgeoleku tagamisel usaldada.
«Oleme seda meelt, et esitatud süüdistused peavad põhinema faktidel. Meie jaoks põhinevad faktid läbiviidud audititel ning seetõttu ei ole meil mingit põhjust arvata, et auditite läbiviijad on oma tegevustes eksinud või mitte korrektseid arvamusi esitanud.»
Uue seaduse loomisele peab eelnema seaduse väljatöötamise kavatsus, põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu, miks ta ei andnud kooskõlastust sotsiaalministeeriumi koostatud alkoholi- ja reklaamiseaduse eelnõule. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski jäi eriarvamusele ja leidis, et justiitsministeerium ei kohtle kõiki ministeeriume võrdselt.
«Kui ei ole tegemist mingisuguse kriisiseadusega, nagu seakatkuseadus, või meie rahvusvahelise kohustuse täitmisega, siis sisulise seaduse puhul peab seaduse tekstile eelnema seaduse väljatöötamise kavatsus ehk ideeline plaan koos mõjudega, mille nimel seda tehakse.»
«Kindlasti on justiitsministeeriumis inimesi, kes suudavad kirjutada pikki pabereid, aga seda, et nende ametnikud suudaksid rahvusvahelistest tippudest paremini hinnata erinevate meetmete mõju, siin ma paraku jään eriarvamusele.»
Eesti olümpiakomitee praegune president Neinar Seli. Foto: Peeter Langovits
Neinar Seli lahkumine ei pruugi tähendada Tartu ülemvõimu lõppu olümpiakomitees, sest valitsejasaua on valmis, olümpiavõitja Jaak Uudmäe tugikäsi õlal, maast üles korjama skandaalne piltnik Reio Laurits.
Tutvustuses nimetab Laurits end edukast ettevõtjast arstiks, kellel hobiks fotograafia ja kes on ka ise suur spordihuviline. «See otsus ei tulnud raskelt ja mitte üleöö, kuna olen spordijuhtimise temaatikaga mõtetes tegelenud aastaid,»
«Reio teeb siin jah kampaaniat. Olen temast kuulnud, täitsa asjalik noormees on. Ega ei olegi midagi halba tema kohta öelda, on ta ju Tartumaa ettevõtja ja arstiharidusega pealekauba.»
Venemaa president Vladimir Putin uusi tanke uudistamas. Foto: Scanpix
Värskelt avaldatud uurimuse tulemused näitavad selgelt, et täna ei ole NATO valmis Balti riike agressori sissetungi eest kaitsma. Olukorra parandamiseks piisab heidutusmeetmete taseme tõstmisest.
Ekspertide osalusel peetud «sõjamängude» tulemused näitasid, et kõige pikem aeg, mis Vene vägedel kuluks Tallinnasse või Riiga jõudmiseks, on 60 tundi.
Simulatsioonid näitasid, et umbes seitsme sõjalise brigaadi kaasamine NATO idaserval aitaks Venemaa vägede vaba tegutsemist Baltimaades suuresti takistada. Kolm üksust peaksid olema raskerelvastusega, seda nii õhus kui maal, ning valmis kohe agressorit ründama.
Stockholmi Hallunda piirkonnas on palju kuritegevust. Foto: wikipedia.org
Väljaanne Aftonbladet sai enda valdusse politsei salaraporti, milles on ära toodud Rootsi pealinna Stockolmi ja selle ümbruse kõige ohtlikumad piirkonnad.
Väga haavatavad alad: paigad, mida võimuesindajad, kaasa arvatud politsei, peavad väga ohtlikuks ning mille probleeme peavad käsitlema mitmed ametkonnad koos. Oht on neis paikades pidev.
Husbys müüakse avalikult narkootikume, samuti on seal kasvanud vägivald. 2015. aasta mais said kriminaalide omavahelise tulistamise käigus vigastada juhuslikult kohal olnud seitsmeaastane poiss ja 56-aastane mees.
«Hundi süda sees». Foto: Revolver Film
Pühapäeva hilisõhtuni saab Postimehe Kinos vaadata Liina Paakspuu dokumentaali «Hundi süda sees», mille fookuses on folk metal’i tipud Eestist ja Soomest – Metsatöll ja Finntroll.
Põhjamaisest folk metal’i muusikažanrist on saanud rahvusvaheline edulugu. Karvased rokkmuusikud, kes miksivad oma karme metalseid saunde rahvapilli traditsiooniliste helidega, kasutavad paganlikke sümboleid ja laulavad laiale maailmale kummaliselt kõlavas emakeeles, toovad tänapäeval publiku kokku igas maailmanurgas.
Filmi fookuses ongi kaks tänapäeva rokkbändi sellest žanrist: Eestist pärit Metsatöll ja nende «vanem vend» Soomest, Finntroll.