Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Toomas Mattson presidendi teenetemärgist: oh jeerum! (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toomas Mattson
Toomas Mattson Foto: Peeter Langovits

Presidendilt Valgetähe IV klass teenetemärgi saanud riigiametnik Toomas Mattson ei suutnud esimest korda uudisest kuuldes seda kuidagi uskuda. Sõbralt saadud õnnitlussõnadele vastas ta lakooniliselt: «lollid naljad». Ent kui Postimehe reporter talle helistas, et aumärgi eest õnnitleda, siis oli Mattson otsekui sõnatu. «Oota, kust sa loed seda? Oh jeerum!» sõnas Mattson uudist mustvalgel nähes.

President andis sotsiaalselt terava kirjutamisnärviga Mattsonile teenetemärgi selle eest, et ta aitas oluliselt kaasa ajalehe Postimees üleriigiliseks kasvamisele ja on viimased rohkem kui kümme aastat pühendunud Riigikontrolli audititegevuse populariseerimisele ning osalenud mitmete 20. sajandi Eesti ajalugu avavate raamatute koostamises või toimetamises.

Mattsoni sõnul on teenetemärk tema jaoks täiesti ootamatu. «Ei muidugi mitte, jumalukene!» vastas Mattson küsimusele, kas ta oli sellist tunnustust oodanud. Olles läbi lugenud põhjendused, miks president talle teenetemärgi andis, ütles Mattson, et kõige olulisemaks perioodiks neist peab tema aega Postimehes. «Eks noorus ole kõikidele kõige kallim aeg. Ma ise pean kõige olulisemaks kogemuseks, mis on mind väga oluliselt kujundanud ja aidanud, tegelikult Postimehe Tallinnasse kolimist ja Postimehe arendamist üleriigiliseks leheks,» sõnas Mattson

«See oli tõesti see periood ja see aeg, kus ööl ega päeval ei olnud vahet ja lõppkokkuvõttes Postimees selle võitluse Eesti Päevalehega võitis. See on minu jaoks kõige olulisem periood,» lausus Mattson. Ta lisas, et loomulikult on ta teenetemärgi üle erakordselt tänulik, ent ka väga üllatunud.

Aga ega Mattson pikalt loorberitele puhkama jäänud, sest pärast õnnitluste vastvõtmist tahtis ta autoriga ka törts töist juttu ajada.

Tagasi üles