/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/09/4861617t1hfded.jpg)
Euroopa Liidu riikide vahel kolmapäeval kokku lepitud kolme miljardi euro suurusest abipaketist Türgile oleks Eesti osa 2,8 miljonit eurot.
Eesti osaks EL-i abis Türgile oleks 2,8 miljonit eurot (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abipakett on üks osa Euroopa Liidu kokkuleppest Türgiga, et viimane aitaks ohjeldada Euroopasse suunduvaid põgenikemasse.
Kolm miljardit eurot eraldatakse peamiselt humanitaarsetel eesmärkidel, Süüria kodusõja eest põgenenud inimestele toiduabi, tervishoiuteenuste ja hariduse pakkumiseks Türgis.
Kolmest miljardist üks miljard tuleb Euroopa Liidu ühisest eelarvest, kaks miljardit peab aga kokku saama liikmesriiide panustest, mis on määratud vastavalt nende majanduslikule võimekusele. Nii maksavad suurimad summad Saksamaa (427,5 miljonit), Ühendkuningriik (327,6 miljonit) ja Prantsusmaa (309,2).
Eesti naabritest Läti peab maksma 3,5 ja Leedu 5,2 miljonit eurot, Soome osaks on 28,4 ja Rootsi 61,3 miljonit eurot.
Novembri keskel Euroopa Komisjoni esialgse pakkumise kohaselt oleks jäänud riikide panuseks kolmest miljardist 2,5 miljardit, mis oleks tähendanud Eestile ligi 3,5 miljoni eraldamist.
Novembri keskel avaldas peaminister Taavi Rõivas lootust, et Eesti saab oma summa eraldada EL-i osamaksu arvelt. «Võib juhtuda, et see ei tähenda täiendavaid lisakulutusi riigieelarvele,» ütles Rõivas siis Postimehele.
Eesti andis mullu terve aasta jooksul arenguabi 12,4 miljoni euro väärtuses.