/nginx/o/2010/12/14/483741t1h2ae8.jpg)
Nädalavahetusel olid töös nii 220 maanteeameti lumekoristajat kui sajad eraisikute liikurid, mis vähegi lume tõrjumisega hakkama said. Eile õhtul andis maanteeamet lõpuks teada, et neile teadaolevalt peaks kõik teed olema läbitavad, kuid osa kõrvalmaanteid on väga kitsad ja kohati võib lahti olla vaid üks sõidurada, kirjutab Kristi Leppik.
Harjumaa Jõelähtme valla elu häiris lumetorm Monika eriti kõvasti. Vald asub loopealsel ja kui tuiskama hakkab, siis on vallavanem Andrus Umboja sõnul tulemus teada – koristad või ei korista, teed on ikka lund täis. «Tuule suund sai meile saatuslikuks, oleks see puhunud teiselt poolt, oleks teed, mis nüüd olid läbimatud, lumest tühjad,» rääkis vallavanem. Eilseni oli läbimatu Uus-Rebala tee, kus hangedes konutasid lumevangi jäänud autod.
Umboja nentis, et kogu nädalavahetuse jooksul oli lumelükkamine põhiliselt valla õlgadel, sest maanteeametil polnud lihtsalt ressursse. «Maanteeamet palus meilt abi ja me aitasime nii palju kui võimalik,» sõnas ta. Kõik vallaelanikud, kel traktor olemas, kutsuti lumelükkamiseks appi.
Kuigi eile kaevati veel Uus-Rebala teel lume alt autosid välja, ei tohiks maailmast äralõigatud külasid Jõelähtme vallas vallavanema kinnitusel enam olla. «Võib-olla on veel mõned üksikud talud, kus ühendus puudub,» arvas Umboja.
Kõige rängem oli vallavanema sõnul olukord siiski neljapäeva õhtul, kui lumeraju pihta hakkas ja inimesed autodega teedel kinni jäid.
Umboja märkis, et käis kella kaheksa ajal õhtul toimuvat kaemas ja olukord oli ikka väga hull. «Ma ei imesta, et inimesed ei riskinud minna autodest saja meetri kaugusele koju, nagu juhtus Uus-Rebalas. See tuul oli karm ja midagi näha ei olnud,» rääkis ta.
Raasiku vallavanem Andre Sepp tõdes samas, et nende vallas oli veel eilegi osa väiksemaid teid läbimatud. «Praegugi on veel selliseid teid, mis ei ole läbitavad ja kaevatakse lahti, aga meil on põllumajanduspiirkond ja palju masinaid, mis sealjuures aitavad,» ütles vallavanem eile.
Raasiku vallas korraldasid lapsevanemad tormiööl päästeoperatsiooni. Neljapäeva õhtul jäi lumevangi buss 11 spordipoisiga, kes naasid jalgpallivõistlustelt. Kuna muud lahendust ei paistnud, võtsid lapsevanemad riski ja läksid öösel 1. ja 2. klassi poistele kinnijäänud bussi juurde järele. «Olukord oli paraku nii hull, et midagi polnud näha. Aga nad läksid 300 meetrit üle põllu, võtsid poisid nööri otsa, et keegi ära ei kaoks, ning tõid nad niimoodi lumevangist välja,» rääkis vallavanem.
Jõelähtme vallas ulatuvad lumekoristuskulud vallavanem Umboja sõnul üle 100 000 krooni. Samas on maanteeamet kinnitanud, et tellitud lisatööd lumelükkamise eest ja ka maanteeameti haldusalas olevate teede korrashoiu eest makstakse valdadele kulunud summad tagasi.
Kuigi lund sadas nädalavahetusel aina juurde (Väike-Maarjas näiteks nädalavahetusega ligi 60 cm), suudeti suurem osa kinnituisanud Põhja-Eesti teid sõidetavaks muuta. Kui veel eile hommikul olid maanteeinfo andmetel läbimatud Paunküla-Vetla maantee ja Jõelähtme-Kemba maantee alguslõik, siis eile õhtul teatas maanteeamet, et neile teadaolevalt läbimatuid teelõike enam ei ole. Samas hoiatati, et kõrvalmaanteed võivad kohati olla väga kitsad ja raskelt läbitavad ning mõnes kohas on lahti vaid üks sõidurada.
Teadaolevalt on lumetorm nõudnud vähemalt nelja inimese elu. Lisaks varasemale infole, et surnuks on külmunud kaks vanemat inimest, lisandus eile teave, et Viljandimaal Kõo vallas leiti reedel surnuks külmunud jalgrattur. Järvamaal tuisus kadunuks jäänud inimest pole endiselt leitud. Lisaks jäi üks inimene mööduva auto alla, kui tema enda sõiduk kinni jäi ja mees autost väljus.
Endiselt tekitab inimestes küsimusi, kas kahe Virumaa piiril asuva Padaoru probleemiga tegeleti nii nagu vaja. Padaorust said sajad inimesed liikuma alles pärast ligi ööpäevast lumevangistust.
Küsimusele, miks ei suudetud Padaorus, kus istus lõksus 600 inimest, korralikult teed hooldada, vastas maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein postimees.ee-le, et kõik algas sellest, et kaks veokit tõkestasid liikluse.
Mõlemas suunas tekkis nii-öelda ootejärjekord, ja autod jäid tuisu kätte kinni. «Tuli puhastustehnika, mis üritas vastassuuna kaudu teed vabastada, kuid uljad autojuhid järgnesid sahale, lootes nii kiiremini ummikust välja pääseda,» rääkis Tõnstein. «Sahk jõudis veoautodeni ja ei pääsenud sealt edasi, siis oli juba kaks rida autosid tee peal ning seda sasipundart oli juba võimatu lahti harutada,» lisas ta.