/nginx/o/2008/02/21/20640t1h894f.jpg)
Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Yana Toomi sõnul vajab seoses venekeelse gümnaasiumi eesti õppekeelele üleminekuga lahendamist teinegi oluline probleem – venekeelse üheksanda klassi lõpetajad ei ole suutelised järgmisel õppeaastal 60 protsenti mahust eesti keeles õppima.
«Kui meie põhikooli õppekeel on olnud vene keel ja noor tuleb ühtäkki gümnaasiumi, kus õpe on 60 protsenti eesti keeles, siis see on siililegi selge, et ta ei saa seal hakkama,» rääkis Toom.
«Meie mure on see, et keelereform peaks minema altpoolt üles, mitte ülevalt alla nagu praegu. See peaks algama lasteaiast, mitte gümnaasiumiastmes,» rääkis abilinnapea.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva väitel on ka varajane keeleõpe praegu tegelikult olemas, seda nii keelekümbluse vormis kui tavapärase keeleõppe kujul.
«Varem oli kohustuslik alustada eesti keele õpet 5. eluaastast, aga alates 2009. aasta sügisest peavad juba 3-aastased hakkama eesti keelt õppima,» tõi ta näite arengutest venekeelses lasteaias.
Ladva sõnul õpetavad kõik põhikoolid praegu üht või mitut ainet omal vabal valikul eesti keeles selle eesmärgiga, et kui noored põhikooli lõpetavad, saaksid nad hakkama ka eesti keeles õppides.
«See kõik on olemas. Millisel tasemel see kuskil käib, on iseküsimus,» lisas ta.
Eesti venekeelset gümnaasiumi ootab ees keelemurre – järgmise aasta 1. septembrist peab 10. klassides käima 60 protsenti õppetööst eesti keeles.
Kui Läti 2004. aastal samasuguse sammu astus, saatsid seda mitmed protestimeeleavaldused. Nüüd ilmutab rahutuse märke ka Eesti venekeelne kogukond.
Yana Toom tegi lahendusena ettepaneku lubada gümnaasiumidel valida, kas minna eesti keelele üle järgmisel aastal, nagu seadus praegu nõuab, või sellele järgneva kolme aasta jooksul.
Tema sõnul jõuaks selle ajaga koolitada venekeelsetele koolidele piisaval hulgal eesti keelt vabalt rääkivaid õpetajaid, keda praegu nappivat.
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)