/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/06/09/383575t1h15c7.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukas soovitab kõigil venekeelsetel gümnaasiumidel matta juba eos maha plaanid taotleda erandit, et pääseda järgmisel sügisel gümnaasiumi eesti õppekeelele üleviimisest.
Lukas: ühelgi vene koolil ei maksa unistada keeleerandist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Volikogudel on perspektiivitu pöörduda valitsuse poole, et valitsus lubaks nende koolidel eesti õppekeelele mitte üle minna,» rääkis Lukas Postimees.ee’le, viidates Valga vene gümnaasiumi ümber käivale arutelule.
«See on lootusetu, sest kui valitsus annaks seaduse alusel võimaluse, et osa gümnaasiume ei peagi eesti õppekeele üle minema, oleks see nende koolide tüssamine, kes on viimastel aastatel pingutanud selle nimel, et neil oleks piisavalt eesti keelt valdavaid õpetajaid, ja kes on vahetanud osa õpetajaid välja.»
Lukase sõnul on gümnaasiumidel olnud piisavalt aega üleminekuks valmistuda. «Juba 1993. aastast peale on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses säte, et üleminek eesti õppekeelele toimub.»
Ta meenutas, et üleminekut lükati küll vahepeal natuke edasi, kuid 2007. aastal see aine haaval algas ning sellega on kaasnenud pidev teavitamine ja ettevalmistustöö. «Nii et see ei ole kellelegi üllatus.»
Lukas soovis koputada ka linna- ja vallavolikogude südametunnistusele, et nad ei unustaks enda vastutuskoormat.
«Mul on Valga diskussioonist jäänud mulje, et seal lähtutakse tõlgendusest, et kui hoolekogu ettepaneku teeb, siis on volikogu ainuke võimalus käituda kirjatuvina ja see valitsuse postkasti toimetada,» rääkis Lukas.
«Ei, tegelikult on seaduse järgi see, mis valitsusse jõuab, volikogu ettepanek. Volikogu võtab ka selle eest vastutuse, volikogu ei pea hoolekogu ettepanekut lihtsalt automaatselt valitsusele edasi saatma.»
Valga vene gümnaasiumi hoolekogu palub linnavolikogult võimalust mitte kaasa minna õppekeele reformiga, mis kohustab ka nende kooli 10. klassi õpilasi järgmisest sügisest vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles õppima.
Seaduse kohaselt on koolil õigus taolist erandit paluda, kui seda soovib hoolekogu, see kirjutatakse sisse kooli arengukavva ning selle kiidab heaks kohalik linnavolikogu. Seejärel vajab otsus veel vaid keskvalitsuse kinnitust.