:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2016/01/01/4844755t1hdc88.jpg)
Riigikogu esimehe, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluva Eiki Nestori sõnul meeldivad temale niiöelda inseneriloogika järgi kirjutatud seadused, kus kõike saab joonistada kastidesse ja kõik on selgelt loetav.
Nestor: mulle meeldivad inseneriloogika alusel kirjutatud seadused (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna tehnikaülikooli lõpetanud Nestor ütles Postimehele, et tema poolehoid inseneriloogika järgi kirjutatud seadustele tuleneb ilmselt ka tema haridusest.
Nestori hinnangul mõtlevad juristid liiga sageli tekstipõhiselt. Ta märkis, et samas jääb segase seaduse puhul igal juhul süüdi riigikogu, kes seaduse vastu võttis, mitte jurist, kes vastava paragrahvi kokku kirjutas. «Ja nii peabki olema,» lausus ta.
Riigikogu esimees leiab, et mingeid suuri hüppelisi muudatusi ei ole õigusloome kvaliteedis viimasel ajal toimunud. «See toimub siis, kui riigikogu komisjonid saavad rohkem kaasavamaks. Seis ei ole just halb, aga jääb ajale jalgu,» lausus ta.
Nestori sõnul saab kaasata huvigruppe õigusloomesse kindlasti paremini, kuid loodetavasti saadakse lahti ka arusaamast, et huvigruppi saab lugeda kaasatuks ainult juhul, kui tema arvamust 100 protsendiliselt arvestati.
«Eriti lõbus või kurb on seda lugeda ja kuulata siis, kui eri huvigruppide arusaamad on täielikult erinevad või lausa välistavad. Ja kui siis suudetakse eri huvide vahel leida kompromiss, saavad mõlemad väita, et neid pole kaasatud. Eks see teadmine tuleb suurema kaasamise ja kogemusega. Oleme ikka optimistid,» sõnas ta.
2015. aasta parimat ja halvimat seaduse kandidaate ei soostunud Nestor nimetama, kuna tal võib tekkida sellega seoses huvide konflikt. «Nii et las seda ütlevad konkursi korraldajad. Ja seegi saab ju olema selle valiku teinud inimeste arvamus, mida tuleb võtta sellegi poolest tõsiselt,» ütles Nestor.
Eesti iseseisvuse taastamise järgne parim seadus on Nestori sõnul kahtlemata põhiseadus. «Kasutan võimalust ja kummardan järjekordselt selle loojate ees,» ütles Nestor.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi. Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks 2016 aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Teenusmajanduse Koda andis 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.
Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.