/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2010/09/10/429949t1h78a6.jpg)
Tallinna abilinnapea Yana Toom tühistaks nõude kõik venekeelsed gümnaasiumid järgmisel aastal eestikeelsele õppele üle viia, pakkudes asemele võimaluse minna üle vabatahtlikult kolme aasta jooksul.
Yana Toom: vene koolid vajavad kolme aastat armuaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomi sõnul oleks aus tunnistada fakti, et suur osa venekeelsetest koolidest pole suutelised järgmisest sügisest 60 protsenti ainetest eesti keeles õpetama.
«Meil on Tallinnas 22 kooli, millest 15 ei saa järgmisel aastal täies mahus seadust täita,» tõi ta näite enda valitsemisalast.
Toomi jutu järgi täidavad kõik Tallinna gümnaasiumid nüüdseks jõustunud nõuet õpetada vähemalt nelja ainet eesti keeles. «Aga see on ka maksimum, mida saame teha, ilma et hakkaksime valetama.»
Abilinnapea väitel on probleemi taga riigi puudulik haridussüsteem, mis ei valmista ette erialaõpetajaid, kes suudaksid anda vene koolis eestikeelseid tunde.
Toomi kinnitusel oleks Tallinn valmis probleemi omapäi lahendama hakkama, andes oma territooriumil asuvatele koolidele raha sõlmida õpetajaks saada tahtvate magistrantidega koolituslepingud. Lepingu kohaselt toetaks kool tudengi õpinguid ja vastutasuks kohustuks too töötama pärast lõpetamist mõned aastad selles koolis.
«Siis oleks meil diplomeeritud õpetajad, kes on võimelised vene koolis õpetama,» rääkis Toom. Selle idee elluviimiseks võikski tema sõnul anda koolidele kaks-kolm aastat lisaaega.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul dramatiseerib Toom aga hetkeolukorda üle.
Ta meenutas, et keeleülemineku ajakava pandi paika juba 2005. aastal. Tema hinnangul oleks Tallinn võinud sellise õpetajate vene kooli meelitamise programmi soovi korral käima lükata juba aastaid varem ega oleks pidanud sellega nii kaua viivitama.