Krimmis elavad eestlased pole abi saamiseks välisministeeriumi poole pöördunud

Klassiruum. Foto: Jaanus Piirsalu

Postimees uuris välis- ja haridusministeeriumilt, kas vastab tõele Vene meediast läbi käinud väide, justkui kurdaksid Krimmis elavad eestlased, et Eesti riik ei aita neid enam.

Üleeile kirjutas Krimmi kohalik uudisteagentuur, et rahvusasjade riikliku komitee juht Zaur Smirnov kohtus sealse eestlaste kogukonna liidritega. Meedia teatel märkis Krimmi vabariigi eestlaste rahvusliku kultuuriautonoomia esindaja Olga Skriptšenko, et «viimase kahe aasta jooksul on Eesti riik lõpetanud suhted Krimmi eestlaste kogukonnaga ning abi rahvuskultuuri arengule ja eesti keele säilitamisele».

Teadagi annekteeris Venemaa Krimmi 2014. aasta kevadel ning Eesti ei tunnusta Ukrainale kuulunud piirkonna ülevõtmist. See tähendab, et Eesti ametkonnad ei tegele tõepoolest enam niivõrd ka Krimmi puudutavate küsimustega.

Haridusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik ütles näiteks, et enne Krimmi annekteerimist oli Eestil kokkulepe Ukrainaga õpetaja lähetamiseks Krimmi Aleksandrovka kooli. Venemaaga niisugune kokkulepe puudub ja selleks ei peeta pressiesindaja sõnul ka läbirääkimisi.

«Õpetaja lähetamine Aleksandrovka kooli ei ole tõenäoline,» sõnas Koik.

Välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova sõnul on ministeerium varasemalt rahastanud Krimmis mõningaid arengukoostööprojekte, kuid praeguseks hetkeks on kõik projektid lõppenud.

Välisministeeriumi kinnitusel aitab amet kõiki oma välismaal hätta jäänud kodanikke, kuid igat pöördumist käsitleb ministeerium eraldi ja otsustab abi osutamise vastavalt pöördumise sisule. «Okupeeritud Krimmis riikliku abi osutamisel tuleb meil arvestada ühtlasi Ukraina seadusandlust,» märkis Kamilova.

Välisministeeriumi andmetel on Krimmis 2011. aasta andmete järgi umbes 600 etnilist eestlast.

«Tänase seisuga pole Krimmis elavad eestlased ei välisministeeriumi ega ka Kiievis asuva saatkonna poole konkreetsete muredega pöördunud,» sõnas pressiesindaja.