Kas vene gümnaasiumide keelevahetus äratab protestikuradi?

Foto: Graafika: PM

Eesti venekeelset gümnaasiumi ootab ees keelemurre – järgmise aasta 1. septembrist peab 10. klassides käima 60 protsenti õppetööst eesti keeles. Kui Läti 2004. aastal samasuguse sammu astus, saatsid seda mitmed protestimeeleavaldused. Nüüd ilmutab rahutuse märke ka Eesti venekeelne kogukond, kirjutab Alo Raun.

Septembris kogunes Tallinnas Lindakivi keskuses korraldatud konverentsile «Vene kool Eestis» 140 lapsevanemat, õpetajat ja poliitikut, kes valisid reformile vastu töötama 15-liikmelise vene koolide nõukogu. Detsembri alguses korraldatud kodurahu foorumil astusid kirglike mõtteavaldustega üles mitmed poliitikud ja lihtsad kodanikud.

Reformile heideti ette peamiselt eestikeelse õppe liiga suurt mahtu, ülemineku kiiret tempot ja ebapiisavat ettevalmistust.

Kas tuleb koolimäsu?

Kodurahu foorum näitas ka, et teema kõnetab lihtsat venekeelset elanikku päris tugevalt, olgu selle ajendiks kartus tundmatuse ja lisakohustuste ees, rahvuslik vastandumine või lihtsalt teadmatus.

Lätis tõi samasugune reform kaasa suure ühiskondliku ja poliitilise pahameeletormi. Vene kogukond radikaliseerus, üleminekule eelnenud aasta oli täis meeleavaldusi ning 1. septembril 2004 kogunes Riia tänavaile protestima 10 000 – 15 000 kooliõpilast, lapsevanemat ja pedagoogi.

Õppekeele reformi tuules valiti europarlamenti radikaale nii venelaste kui ka lätlaste hulgast. Hiljem teema tasapisi vaibus, kuni konstitutsioonikohus tunnistas ülemineku seaduslikuks.

Läti kogemuse pinnalt tekib küsimus, kas Eestis on karta midagi sarnast. Näitas ju vene kogukond oma temperamenti ka pronksöö ajal. Tallinna Ülikooli politoloogi Raivo Vetiku väitel on meil nii dramaatiline areng siiski ebareaalne, sest need, kes oleks valmis tänavatele tulema, ei usalda piisavalt kooliteemaliste protestiürituste võimalikke korraldajaid.

Teiseks pole tema sõnul Eesti reformi vastastel jõulisi organisatsioone: Lätis väljendasid venekeelse elanikkonna protesti koolireformi vastu erakonnad, Eestis aga omaalgatuslikud ühiskondlikud rühmitused.
Pahameele tänavatele kandumist ei usu ka Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Yana Toom.

«Ma ei tahaks seda uskuda. Me oleme piisavalt mõistlikud inimesed ja oleme eestlastelt üht-teist üle võtnud. Me oleme ka teatud mõttes garjatšije estonskije parni («kuumad» eesti poisid – vene k),» rääkis ta.
Samas ei ole Toomi sõnul õige ka lähenemine, et kui venelased tänavatele ei tule, siis võib reformi jõuga ära teha.

Võib käest ära minna

Vetiku sõnul tuleb samas arvestada, et kui Eestis peaks siiski tüliks minema, võivad asjad siin võtta hullema pöörde kui Lätis. Põhjuseks asjaolu, et meil pole erinevalt lõunanaabritest parlamendis venekeelseid parteisid, kes aitaksid tagada, et protest ei väljuks kontrolli alt.

«Lätis vaieldakse seaduste üle, mitte ei peksta puruks vanalinna aknaid,» tõi politoloog paralleeli 2004. aasta rahutuste ja meie pronksöö vahel.

Vetiku sõnul on Eesti probleem puuduv dialoog võimude ja venekeelse kogukonna vahel ning viimaste hirm IRLi ja Reformierakonna poliitika suhtes.

«Otsustusprotsessist kõrvalejäämine ja nende huvidega mittearvestamise tunne tekitab eestivenelastes rahulolematust ja võõrandumist, mis teatud tingimustel võib viia ka protesti radikaliseerumiseni,» rääkis ta.

Vetiku hinnangul ei taandu pinged, kui vene kooli reformiga seotud hirme eirata või protesti maha suruda. «Toimiv lahendus, mis välistaks protesti radikaliseerumise, eeldab kõigi osapoolte kaasatust koolireformiga seotud probleemide lahendamisse,» leidis ta.

Ministeerium pingutab

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et ministeerium suhtleb aktiivselt inimestega, kellele reform korda läheb, ning üritab venekeelse kogukonna pingeid maandada.

Tema sõnul keskendutakse suhtlusele asjasse puutuvate sihtrühmadega ning reform on läbi arutatud nii koolijuhtide, õpetajate kui ka lastevanematega. «Pidev koostöö on suunatud sisulistele arendustegevustele, koolid on teinud suurt sisulist tööd ega ole huvitatud suurtest poliitilistest diskussioonidest,» märkis Käosaar.

Tema sõnul on riik juba 2006. aastast saati teavitanud eesootavast reformist pidevalt avalikkust ajalehtede, raadio, televisiooni ja muude vahendite kaudu. Septembri lõpus kutsus haridusminister Tõnis Lukas (IRL) kokku ka osa venekeelse elanikkonna esindajaid, kellega koos kiideti heaks mõte asutada venekeelse hariduse küsimustes nõuandev kogu.

Postimees.ee uurib täna asjaosalistelt, kuidas vene gümnaasiumi eestikeelestamist valutult ellu viia.