Raport: NATO ei suudaks Baltikumi Venemaa rünnaku eest kaitsta

Venemaa president Vladimir Putin uusi tanke uudistamas. Foto: SCANPIX

Värskelt avaldatud uurimuse tulemused näitavad selgelt, et täna ei ole NATO valmis Balti riike agressori sissetungi eest kaitsma. Olukorra parandamiseks piisab heidutusmeetmete taseme tõstmisest.

Ameerika Ühendriikide mõttekoja RAND Corporation eestvedamisel viidi 2014. ja 2015. aastal läbi mitmeid sõjaolukorra simulatsioone, mis nägid ette Venemaa sissetungi Baltikumi. Ekspertide osalusel peetud «sõjamängude» tulemused näitasid, et kõige pikem aeg, mis Vene vägedel kuluks Tallinnasse või Riiga jõudmiseks, on 60 tundi.

«Praegusel juhul ei suudaks NATO edukalt kaitsta oma kõige haavatavamate liikmesriikide territooriumeid,» tõdetakse uurimuse kokkuvõttes. Need kõige haavatavamad ongi kolm Balti riiki – Leedu, Läti ja Eesti.

Taoline lüüasaamine jätaks mõttekoja hinnangul alliansile vähe valikuid ning needki on halvad. Koda loetleb mõned neist: verine vasturünnak Baltikumi vabastamiseks, mis võib eskaleeruda suuremaks konfliktiks või vähemasti lühiajaline lüüasaamise tunnistamine. Viimasel oleks tõenäoliselt aga tõsised tagajärjed nii NATO-le kui siinsetele inimestele.

Olukorra parandamine ei nõua koja hinnangul aga just liigsuurt pingutust. Simulatsioonid näitasid, et umbes seitsme sõjalise brigaadi kaasamine NATO idaserval aitaks Venemaa vägede vaba tegutsemist Baltimaades suuresti takistada. Kolm üksust peaksid olema raskerelvastusega, seda nii õhus kui maal, ning valmis kohe agressorit ründama.

Koda usub, et täiendavate NATO vägede kohalolek ei annaks Venemaale enam nii vabu käsi, sest sissetung Balti riikidesse tähendaks pikka, tõsist ja kindlasti ka kulukat sõda palju jõukama ühenduse vastu. Seejuures ei peaks kõik väed olema statsionaarselt kohapeal, ka nädalase hoiatuse korral peaks NATO olema võimeline need väed Baltikumi saatma.

Heidutustaseme tõstmine Baltikumis läheks alliansile iga aasta maksma ligi 2,7 miljardit USA dollarit.