Laanet: Eesti õigusloome suurim probleem on seaduste liiga kiire muutumine

Kalle Laanet Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Kalle Laaneti sõnul on Eesti õigusloome suurim probleem liiga kiire seaduste muutmine.

«Vastuvõetud seadus peab rakenduma, tekkima peab rakenduspraktika, nende põhjal saab hiljem teha rakendusanalüüsi ning järeldused. Meie häda on see, et seadusi muudetakse siiski ilma igakülgse põhjaliku kaalumiseta,» ütles Laanet Postimehele.

Tema sõnul tuleks hakata veel põhjalikumalt analüüsima seaduste muutmise vajadust ning muuta seadust ainult siis, kui tõesti väga kaalutletud vajadus.

Laanet leiab, et Eesti õigusloomes järgitakse hea õigusloome tava enam, kui mõned aastad tagasi. Ta tõi näiteks, et justiitsministeerium nõuab eelnõu väljatöötamise kavatsust, milles tuleb näidata ära vajadused, miks seadust on vaja muuta.

Samas on Laaneti sõnul probleem valitsuse eelnõudega, mis esitatakse riigikogule viimasel hetkel, sooviga jõustada seadus liiga kiiresti, tihti põhjuseks rikkumismenetluse oht Euroopas. «See jätab riigikogule liiga vähe aega põhjalikuks menetluseks, samuti tavakodanikule seadusega tutvumiseks,» nentis ta.

Laanet märkis, et riigikogu põhiseaduskomisjon on kaasanud eelnõu menetlemisse huvigruppe, kes selleks soovi avaldavad, näiteks saadavad eelnõudele ettepanekuid. Ta lisas, et komisjon on kaasanud huvigruppe eelnõude menetlemisse ka omal algatusel, kui on näha, et valitsus on jätnud mõne puudutatud isiku kaasamata.

«Huvigruppide ettepanekutega püütakse arvestada. Tagasisidestamine huvigrupile toimub vastutava riigikogu liikme ettekandega täiskogus ja teise lugemise seletuskirjas esitatud põhjendustega,» ütles Laanet.

Rääkides õiguskeelest, nentis Laanet, et kahjuks muutub õigusaktide keel järjest keerulisemaks ja tavainimesele raskemini arusaadavamaks. «Tuleks püüda lihtsama keelekasutuse poole,» ütles põhiseaduskomisjoni esimees.

2015. aasta parima seaduse nominentideks sobib Laaneti hinnangul kaks  seadust ning põhiseaduskomisjoni esimehena tõi ta esile selle komisjoni menetletud seaduseelnõud.

Üks nominente võiks Laaneti sõul olla põhiseaduse muutmine  valimisea langetamiseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.

«Nüüdsest saavad kohaliku omavalituse volikogu valimistel valida isikud alates 16. eluaastast, millega peaks kaasnema noorte teemade tõusmine senisest rohkem ühiskondlikku fookusesse. See peaks aitama parandada demograafilist tasakaalu valijaskonnas ja siduma noori enam oma kodukohaga, mis omakorda aitab parendada regionaalpoliitilist olukorda maapiirkondades,» rääkis Laanet.

Parima seaduse tiitlile võiks Laaneti sõnul kandideerida ka kodakondsuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus.

Seadus andis alla 18-aastastele isikutele, kes on saanud naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ja võtnud hiljem mõne teise riigi kodakondsuse juurde, võimaluse säilitada Eesti kodakondsus kuni 21. Eluaastani. Seaduse üks ajend oli Kohtla-Järve tüdruku juhtum.

«Lisaks annab seadus lastele, kes siin sünnivad ja kelle vanemad on kodakondsuseta, automaatselt Eesti kodakondsuse. Kui vanemad seda oma lastele siiski ei soovi, peavad nad ühe jooksul esitama taotluse lapse Eesti kodakondsusest loobumiseks. Lõpetuseks vabastas seadus üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad kirjaliku eksami osast,» sõnas Laanet.

Eelmise aasta halvimat seadust Laanet ei nimetanud, kuna tema sõnul on kõik seadused loodud parima teadmise juures.

Eesti iseseisvuse taastamise järgseks parimateks seadusteks peab Laanet eraõiguse reformi seaduseid, nagu tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus ja võlaõigusseadus), mis panid aluseraõiguse tekkele.

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi. Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.

Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks 2016 aadressil [e-mail]. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Teenusmajanduse Koda andis 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.

Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.