:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2015/04/25/3999989t1he164.jpg)
Riigikogu Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul peaks parlament tegelema mõttetute ja inimesi ning ettevõtteid kurnavate seaduste tühistamisega, mitte uute juurde tekitamisega.
Helme: riigikogu peaks mõttetuid seadusi tühistama, mitte uusi juurde tekitama (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides käimasolevat parima ja halvima seaduse konkurssi, märkis Helme, et Eesti õigusloome probleemi võtab kokku Benjamin Franklini kuulus tõdemus: «Ühegi inimese elu, vabadus ega varandus pole kaitstud, kui seadusandjad koos istuvad.»
Helme sõnul tehakse Eestis arulagedalt palju seadusi. «Loomulikult on enamus sellest direktiivide kehv tõlkimine seadusloome nime all, aga tuleb ka totrusi omal algatusel,» lausus ta.
EKRE fraktsiooni juhi sõnul oli mäekõrguselt 2015. aasta halvim seadus kevadine maksutõusude kobarseadus ja seda nii sisu kui ka vormi poolest.
«Maksutõusud teevad kurja kahju eesti majandusele, seda on juba praegu näha. Kõik need maksutõusud olid tegelikult ju vajalikud ainult valimistel üle vindi läinud populismiralli katteks. Teiseks on täiesti õõvastav see, kuidas pannakse ühte seadusesse kokku seitse erinevat seadust, mida muutma hakati. Ja põhjus ei ole mitte selles, et kõik nad puudutasid maksutõusu, vaid selles, et taoline lahendus oli ainus võimalus oma eesmärgid läbi suruda ehk tagada koalitsiooni ühtsus, kus eri osapooltel oli palju nurinat eri eesmärkide suhtes. Varem või hiljem tuleb maksutõuse loomulikult tühistama hakata,» ütles Helme.
Ta märkis, et kahjuks ei ole tal parima seaduse kategoorias välja tuua ühtegi seadust, sest opositsioonis olles on näha, kuidas ka niisugused algatused, mis on kirjas kas koalitsioonileppes või mõne võimupartei programmis, hääletatakse ikkagi maha, kui need tulevad opositsioonist. «See on üks suur probleem Eesti õigusloomes,» märkis Helme.
Kommenteerides huvigruppide kaasamist seaduste väljatöötamisse, lausus Helme, et tema hinnangul ei peaks tegelema seadusloomega käsikäes huvigruppidega.
«Normaalses poliitilises süsteemis viivad erakonnad oma valitsemisprogrammi valimistel rahva ette, saavad sellele mandaadi ja viivad siis seadusandlikult ja täidesaatvalt ellu. Parlament ei pea saama kooskõlastust huvigruppidelt vaid heakskiidu valijatelt,» ütles Helme.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba viiendat korda parima ja halvima seaduse konkursi. Konkursil võivad osaleda 2015. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias. Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuuks vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Teenusmajanduse Koda ootab põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 5. veebruariks 2016 aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.
Teenusmajanduse Koda andis 2014. aasta parima seaduse auhinna karistusseadustiku revisjonile, millega muudeti õiguskord mõistusepärasemaks ja vähem repressiivseks.
Halvima seaduse tiitli pälvis riigikogu liikme staatuse seadus, mis muutis riigikogu liikmete puutumatuse regulatsiooni. Žürii hinnangul olid muudatused vastuolus hea õigusloome tava punktiga, mille järgi ei kasutata seadusandlikku võimu oma huvides ehk oma julgeoleku tagamiseks.