Päevatoimetaja:
Ulla Länts
+372 666 2307
Saada vihje

10 uudist, mida võiksid teada: teisipäev, 2. veebruar

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
Copy
  1. Eesti nõudis Pärnumaal taksojuhi tapnud mehed välja

    Tapetud taksojuhi auto seisab Leedus parklas. Foto: Tomas Markelevičius / 15min.lt

    Pärnumaal taksojuhi tapmises kahtlustatavad mehed ja ka röövitud auto on endiselt Leedus ning nende Eestisse jõudmise aeg pole teda.

    OLULIST

    • «Politsei peatas auto Panevežyse lähedal Statoili bensiinijaamas. Autos olid kaks Eestist pärit meest, vanuses 18 ja 20 aastat.»

    • Hetkel on alustatud kriminaalasi paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist röövimise eesmärgil ehk mõrva. Kuna Eestist leiti muude asitõendite hulgas ka takso plafoon, raadiosaatja ja tahvelarvuti, siis tegelevad uurijad kohapeal tõendite kogumisega.

    Eesti röövmõrvaritest loe postimees.ee-st

  2. Purjus mehed tungisid Vao pagulaskeskusse

    Vao pagulaskeskus. Foto: Marianne Loorents

    Reedel sisenesid kolm purjus meest Vaos varjupaigataotlejate majutuskeskusesse ühe varjupaigataotleja eluruumi ega allunud keskuse juhataja korraldusele lahkuda, politsei alustas nende suhtes kriminaalmenetlust.

    OLULIST

    • Mehed olid majutuskeskuse elanike suhtes vaenulikult meelestatud ja provotseerisid kaklust.

    • «Kuigi juhtunu käigus keegi vigastada ei saanud, ohustavad sellised käigud mitte ainult majutuskeskuse inimeste, vaid kõigi Vao küla elanike turvalisust.»

    Purjust huligaanidest varjupaigataotlejate majutuskeskuses loe postimees.ee-st

  3. Video: politseiautot ramminud juht põgenes esmalt auto ja siis traktoriga

    Kohus määras 30-päevase aresti 24-aastasele mehele, kes üritas nädalavahetusel põgeneda politsei eest esmalt auto ja seejärel traktoriga.

    OLULIST

    •  Juht suutis purunenud rehvidega sõita veel paarsada meetrit ja jooksis seejärel koos kaasreisijaga politsei eest metsa.

    • 24-aastasel mehel puudus juhtimisõigus ja ta oli joobes. Mehe enda sõnul ta seepärast politsei eest põgeneda otsustaski. Eile seisis liiklusrikkuja kohtu ees ja talle määrati karistuseks 30 päeva aresti.

    Uljast purjus põgenikust loe postimees.ee-st

  4. Läti politsei manitseb eestlasi

    Juhiluba.  Foto: Toomas Huik

    Schengeni režiimiga saabunud suur liikumisvabadus on muutnud inimesed nii muretuks, et naaberriiki reisides unustatakse tihtipeale dokumendid kaasa võtta. See võib kohaliku politseiga kokkupuutel tuua aga omajagu sekeldusi.

    OLULIST

    •  Lõuna prefektuur rõhutab, et kuigi Eestis liigeldes ei ole enam juhiloa kaasas kandmise kohustust, nõutakse seda jätkuvalt teiste Schengeni riikide teedel liigeldes.

    • Oluline on seegi, et kui Eesti kodanikule on väljastatud teise Euroopa Liidu riigi juhiluba, tuleb seda ühtmoodi kaasas kanda nii Maarjamaa kui välismaa teedel liigeldes.

    Juhiloata sõitmisest Lätis loe postimees.ee-st

  5. Ilves Strasbourgis: oleme jõudnud otsustavasse punkti

    President Toomas Hendrik Ilves esines täna Strasbourgis europarlamendi täiskogu ees kõnega. Foto: Reuters / Scanpix

    President Toomas Hendrik Ilves on töövisiidil Strasbourgis, kus ta esines täna Euroopa Parlamendi täiskogu ees kõnega. President keskendus kõnes välis- ja julgeolekupoliitikale ning digiarengule.

    OLULIST

    • «Vaadakem uut reaalsust – Euroopa on keset muutustekriisi. Kas me võtame end kokku või laseme teistel sellega tegeleda. Oleme jõudnud otsustavasse punkti, kus me muutume tugevamaks või laseme võita neil jõududel, mis üritavad meid lõhestada.»

    • «Kõnelen seda kõike kui pagulase poeg,» ütles Ilves ja viitas oma aktsendile. Ta naljatas, et loodetavasti tuleb aeg, mil näiteks demokraatliku Süüria vabariigi presidendil on saksa aktsent.  

    President Ilvese kõnest Euroopa Parlamendi ees loe postimees.ee-st

  6. Analüütik: nafta hinna kukkumine toob kaasa inimkonna ajaloo suurima jõukuse ümberjagamise

    Hiina kiirrongid Shanghais. Foto: Scanpix

    Analüütikud vaidlevad tuliselt, kas nafta hinna kukkumisel kümmekonna aasta madalaimale tasemele on lõppkokkuvõttes positiivne mõju arenevate riikide majandustele.

    OLULIST

    • USA suurpanga Bank of America analüütik Francsisco Blank pani aga oma märgukirjas klientidele nafta hinna languse laiemasse pilti ning väidab, et nafta hinnalangus saadab naftatootjatelt globaalsetele tarbijatele tagasi kokku kolm triljonit dollarit, mis on suurim jõukuse ümberjagamine inimkonna ajaloos.

    • «Madal nafta hind julgustab Hiina tarbijaid ostma järjest suuremaid autosid. Linnamaasturite, kõige raskemate sõiduautode segmendi, kolme viimase kuu müük kasvas 60 protsenti võrrelduna aastataguse perioodiga, samal ajal kui sõiduautode kasv kasvas korralikud 22 protsenti.»

    Nafta hinnalanguse globaalsest mõjust loe postimees.ee-st

  7. BBC mõttemängus jätab NATO Läti ründamisele vastamata

    Kaader homme eetrisse minevast saatest «Kolmas maailmasõda: sõjatoa sees». Foto: Youtube'i kuvatõmmis

    Briti rahvusringhäälingu telekanalil BBC 2 läheb homme õhtul eetrisse saade «Kolmas maailmasõda: sõjatoa sees», kus mängitakse läbi Venemaa invasioon Lätti, millele selles mõttemängus ei järgne vastust NATO-lt.

    OLULIST

    • Seejärel annab Venemaa tuumalöögi Briti mereväealusele HMS Ocean ja tapab ühekorraga 1200 nende mereväelast. Briti otsustajad aga langetavad üllatuslikult valiku vastulööki mitte anda.

    • «BBC kaitseb tulihingeliselt oma sõltumatust Briti valitsusest, sealhulgas määrani, mis on tõsiselt kahjulik programm,» arvustas ta. «Aga see ei muuda tõsiasja, et Moskvas nähakse BBCd kui Briti valitsuse hääletoru ja Ühendkuningriigi poliitika peegeldust.»

    Kurioossest BBC saatest loe postimees.ee-st

  8. Katse: kas eestlaste D-vitamiini puudus peab paika?

    Loo autor andis samuti vereanalüüsi ja tulemused ei olnud head. Foto: Eero Vabamägi

    Kuigi D-vitamiini vajadusest on palju räägitud, ei tea enamik inimesi, kas neil on ka tegelikult seda napib. Selleks, et näha, kas jutt D-vitamiini puudusest vastab tõele ja kas preparaatide võtmisest võib abi olla, käisid neli ajakirjanikku D-vitamiini testi tegemas.

    OLULIST

    • Kõige parem tulemus saavutati D-vitamiini preparaate võttes. Iga päev 3000 toimeühikut D-vitamiini võtva 46-aastase naise testitulemus näitas, et tema veres on D-vitamiini 68,9 nanomooli liitris.

    • Päikesest saab piisavalt D-vitamiini nii Kulli kui ka Raave-Sepa sõnul Eestis üksnes maist augusti lõpuni. Väljas tuleks viibida (piisab, kui päikest saavad nägu, käed ja jalad) just keskpäeval, sest muidu pole päikesekiirgus nahas D-vitamiini tootmiseks piisavalt intensiivne.

    Päikesest ja D-vitamiini puudusest loe postimees.ee-st

  9. Sildaru saab toetust, kuid summa pole suur

    Kelly Sildaru. Foto: Scanpix

    Ilmselt võib jäädagi arutlema teemal, kui süsteemiväline nähtus on Eesti spordis X-mängude võitja Kelly Sildaru ja kui palju peaks ta Eesti spordisüsteemi kaudu toetusi saama. Fakt on see, et praegu piirdutakse alaliidu kaudu makstava igakuise treeningutoetuse ja poliitilisest katuserahast otseselt talle mõeldud summadega. Väikest abi on ta saanud ka projektist «Märka järgnevat põlvkonda».

    OLULIST

    • «Olümpiapunkte saab ta hakata koguna 2017. aasta talvel ehk samal aastal, kui tal täitub 16. eluaasta,» selgitas Raju. «Kui norm täis, hakkab ta saama ka vastavat toetust.»

    • Suusaliit toetab eraldi murdmaasuusatamise koondist. Vigursuusatamise koondist Eestil pole, sest praegu tegeleb sellega tipptasemel vaid Sildaru.

    Kelly Sildarust Eesti spordi rahastamissüsteemis loe postimees.ee-st

  10. Uuring: Euroopas jätkuvad äärmuslikult soojad suved

    Foto: Scanpix

    Euroopas on viimase 2000 aasta jooksul olnud nii jahedamaid kui soojemaid perioode. Uue uuringu kohaselt on Euroopas oodata ka edaspidi äärmuslikult sooje suvesid, mil temperatuur tõuseb 40 soojakraadini ja üle selle.

    OLULIST

    • Uuring näitas, et Euroopas on temperatuuride kõikumine paarituhande aasta jooksul olnud väga suur. Teadlased tõdesid, et senised kliimauuringud on alahinnanud seda, kui suured on temperatuuride vahed olnud.

    • Uus uuring näitas, et Euroopas oli ka keskmisest soojemaid perioode, mil temperatuuritõus oli kõige drastilisem. Need olid esimene, teine, kaheksas ja kümnes sajad pKr ning ka siis kerkis temperatuur 40 kraadi lähedale.

    Soojadest Euroopa suvedest loe postimees.ee-st

Märksõnad

Tagasi üles