:format(webp)/nginx/o/2016/02/02/4997337t1h3711.jpg)
Üldjoontes ei pea eksperdid realistlikuks homme õhtul Briti rahvusringhäälingu telekanalil BBC 2 eetrisse minevat saadet «Kolmas maailmasõda: sõjatoa sees», kus mängitakse läbi Venemaa invasioon Lätti, millele selles mõttemängus ei järgne vastust NATO-lt.
/nginx/o/2016/02/02/4997161t1h4957.jpg)
«See on kas purjus või rikkaliku fantaasiaga seltskonna väljamõeldis. Iseenesest selline stsenaarium on vähe tõenäoline,» kommenteeris riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots (RE) BBC mõttemängu üht osa, kus Venemaa annab tuumalöögi Briti mereväealusele HMS Ocean, tappes niiviisi ühekorraga 1200 nende mereväelast.
«Putin on ju uulitsapoiss. Ta ju teab väga hästi, et tänavakakluses peab esimesena lööma,» tõi Laaneots näite ja andis mõista, et tuumasõja korral laseks Venemaa suurema osa oma tuumaarsenalist käiku. «Aga mitte nii, et lasevad välja ühe või kahe raketikese.»
Kui Briti mõttekojast Chatham House arvatakse, et brittide meelelahutuslik teleseriaal võib anda Venemaale otsese sõnumi, et NATO ei suuda kaitsta Balti riike, kahjustades niiviisi nende julgeolekut, siis Laaneots on siinkohal teistsugusel arvamusel.
«Olen Venemaal 25 aastat olnud ja tean nende juhtkonda. Ega nad seal nii lollid ole, et võtaksid tõsiselt mingisuguse purjus või poolpurjus seltskonna fantaasiat,» lausus Laaneots ja lisas, et ka Venemaal mõeldakse iga päev uusi konfliktisimulatsioone välja. «Üks stsenaarium mustem kui teine.»
Ta märkis, et tõenäoliselt võib Vene meedia BBC saadet propagandistlikus plaanis ära kasutada. «Öeldes, et «järjekordne sõjaõhutamine lääne poolt». Seda oskavad nad väga hästi teha.»
/nginx/o/2014/01/08/2740156t1hbbe0.jpg)
Reservkolonelleitnant Leo Kunnas peab usutavaks saate arengukäigu esimest poolt, kus USA ja Suurbritannia reageerivad Läti ründamisele kiiremini kui NATO-blokk tervikuna. Küll aga ta ei pea realistlikuks konflikti eskaleerumist tuumasõjaks. «Eskaleerub siis, kui üks osapool on sellises seisus, kus ta on surutud niivõrd nurka, et ta on sunnitud seda (tuumavõimekust – toim) kasutama,» pakkus Kunnas, kelle arvates vastuolu USA ja Venemaa vahel ei ole enam nii eksistentsiaalne, nagu oli Külma sõja ajal, et peaks sõjalise konflikti korral kasutama tuumapommi.
Erusõjaväelane rääkis, et tal on raske hinnata, millise signaali annab saade Vene sõjaväejuhtkonnale. Tema sõnul annab neile sõnumi NATO tahtest kaitsta Baltimaid kõige paremini see, kui heidutusmeetmena valmistutakse võimalikuks konfliktiks, hoides niimoodi seda ära. «Konflikti ei hoia ära mingid telesaated ega esinemised. Seda teeb ikkagi jõudude tasakaal piirkonnas.»
/nginx/o/2015/05/27/4117037t1h3087.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (IRL) hinnangul ei tasu saate põhjal teha kaugeleulatuvaid järeldusi, nagu NATO ei reageeriks, pigem on tegu lihtsalt mängulise stsenaariumiga. «Tegelik elu on näidanud, et kui Krimm annekteeriti 2014. aasta kevadel, siis NATO reageering oli ju tegelikult väga kiire,» osutas Mihkelson. Nii avati Ämari lennubaas õhupatrullideks ning Balti riikidesse saabusid liitlasüksused.
BBC saade näitab tema sõnul ennekõike siiski teema aktuaalsust. «Sellised stsenaariumid ei tekiks, kui selleks poleks teatud põhjust. Põhjuse annab Venemaa agressiivne käitumine,» selgitas Mihkelson.
«See (saate tegemine – toim.) viitab väga üheselt sellele, et Balti regioon tervikuna on julgeoleku kontekstis täna väga selgelt esiplaanil kui võimalik pingete eskalatsiooni piirkond,» rääkis ta.
«Saade annab võib-olla veel kord signaali poliitilistele otsustajatele NATOs,» viitas Mihkelson suvel Varssavis toimuvale NATO tippkohtumisele. Riigikogulase hinnangul peaks heidutusmeetmete tase, mis NATO-l siin kandis olema peaks, tänasest selgelt kõrgem olema.
Kõige parema signaali annab NATO Mihkelsoni hinnangul Venemaale või ükskõik kellele, kellel peaks olema mõttes artikkel 5 tegeliku toimimise katsetamine, oma vastava tegevusega. «Väga selge sõnum, mis peaks maha võtma spekulatsiooni, nagu NATO oleks abitu, on heidutusmäära tõstmine, täiendavad väed, varustuse eelpaigutamine ja aktiivsemate õppuste tegemine.»
Briti ajalehe Daily Mail teatel arutavad otsustajad Londonis edasist käitumist olukorras, kus Venemaa on vallutanud 20 Läti linna. NATO maade liidrid ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda, kuidas sellele vastata, ning USA ja Ühendkuningriik otsustavad ise maavägedega sisse minna, et Vladimir Putini väed tagasi lüüa. Selle käigus aga võetakse pantvangi neli Briti sõdurit, kelle peavad vabastama eriüksuslased.
Seejärel annab Venemaa tuumalöögi Briti mereväealusele HMS Ocean ja tapab ühekorraga 1200 nende mereväelast. Briti otsustajad aga langetavad üllatuslikult valiku vastulööki mitte anda. Samuti sõjalaeva kaotanud USA eirab samas brittide nõuannet ning laseb venelaste tuumaobjekti vastu käiku tuumarelva, liikudes nii täiemahulise tuumasõja poole.
Briti maineka Chatham House’i mõttekoja Vene ja Euraasia programmi teadur Keir Giles avaldas aga arvamust, et sedalaadi meelelahutus võib NATO maade julgeolekut reaalselt kahjustada.
«Ehk seda tajutakse niimoodi, et Ühendkuningriik annab Putinile otsese sõnumi. NATO ei suuda kaitsta Balti riike ning Venemaa võib pruukida tuumarelva, ilma et peaks muretsema Ühendkuningriigilt tuleva vastuse võimaluse pärast,» leidis ta.