Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Advokaat vaidlustab Heete Simmi vahistamise ringkonnakohtus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Herman Simm ja tema abikaasa Heete aasta tagasi Tallinnas messil kaatrit           uudistamas. Toona oli neil tõsine soov endale see meresõiduk osta.
Herman Simm ja tema abikaasa Heete aasta tagasi Tallinnas messil kaatrit uudistamas. Toona oli neil tõsine soov endale see meresõiduk osta. Foto: Küllike Rooväli

Vandeadvokaat Sven Sillar vaidlustab Tallinna ringkonnakohtus riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatava politseiameti juristi Heete Simmi vahistamise.

Sillar ütles, et Heete Simm (53) peab vahistamist absoluutselt põhjendamatuks. «Kahtlustus riigireetmisele vaimse kaasaabi osutamises on segane ja arusaamatu. Heete Simm ei saa kahtlustuse sisust siiani aru,» nentis Sillar.

Nii ei ole Sillari sõnul Heete Simmile siiani selgitatud, milles seisnes väidetava vaimse kaasaaitamise sisu. «Jääb vägisi mulje, et Heete Simmi vahistamise tegelik eesmärk on tema abikaasale Herman Simmile surve avaldamine,» märkis Sillar.

Sillari sõnul Heete Simm küll teadis, et tema abikaasa Herman Simm (61) tegeles oma ametikohtadest tingituna mingite salajaste asjadega, kuid et tegemist oleks spiooniga, on naise arvates välistatud.

Herman Simmi kaitsja vandeadvokaat Owe Ladva ütles, et vahistamise vaidlustamiseks on aega kümme päeva ning ta pole selles osas veel otsust langetanud.

Politseiamet peatas teisipäeval teenistussuhte oma juristi Heete Simmiga tema vahi all viibimise ajaks lähtuvalt avaliku teenistuse seadusest.

Harju maakohus andis pühapäeval riigiprokuratuuri taotlusel loa vahistada väidetavalt Venemaa kasuks riigireetmises kahtlustatav kunagine politseiameti peadirektor ja kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm ning riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatav Heete Simm.

Kriminaalasja menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitsei teevad uurimisel koostööd teabeameti ja kaitseministeeriumiga.

Riigireetmises süüdimõistmisel võimaldab karistusseadustik määrata süüdlasele kolme- kuni 15-aastase vangistuse.

Tagasi üles