/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/10/15/449637t1h0cf1.jpg)
President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei toonud Balti riikide kaitseplaane puudutava salastatud info avaldamine veebilehel Wikileaks endaga kaasa negatiivseid tagajärgi.
Ilves: Balti kaitseplaanide lekkel polnud negatiivseid tagajärgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves ütles intervjuus veebilehele EUobserver, et tema hinnangul on Ameerika Ühendriikide saatkonna salajasi memosid lugeda «üsna lõbustav».
Eesti riigipea sõnul tuleb Wikileaksi kaudu avaldatud andmetest välja, et riikide ametnikud räägivad ametlikes ja omavahelistes vestlustes väga erineval moel.
Üks Wikileaksis avaldatud Ameerika Ühendriikide Tallinna saatkonna dokument näitas, et USA pidas Eesti suhtumist võimalikku Venemaa ohtu «pisut paranoiliseks».
Ilvese sõnul mõtlesid 2008. aasta augustis Vene-Gruusia sõja ajal kindlasti paljud riigid Venemaa poolt ähvardava ohu peale. «Mina olen alati uskunud NATO lepingu viiendasse artiklisse,» lausus ta.
Briti ajalehes Guardian ja Ameerika Ühendriikide ajalehes New York Times sellel nädalal avaldatud USA diplomaatilistest dokumentidest nähtub, et NATO otsustas tänavu jaanuaris juba olemasolevat Poola kaitseplaani laiendada Eestile, Lätile ja Leedule ning laiendatud kaitseplaani nimega «Eagle Guardian» on viimastel kuudel täiendatud.
Guardian avaldas USA Tallinna saatkonna memo mullu 15. detsembril toimunud kohtumisest välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonna direktori Paul Teesalu, kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri Sven Sakkovi ja kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Eerik Marmeiga, millest selgub, et Poola oli vastu oma riigi kaitseks mõeldud plaani laiendamisele Eestile, Lätile ja Leedule.
Sakkov ütles memo andmetel, et kaitseplaani laiendamine on Eesti jaoks üks olulisem sündmus alates NATO-ga ühinemisest 2004. aastal. Samas avaldas Sakkov muret Poola reaktsiooni üle «Eagle Guardiani» laiendamisele, kuna tema sõnul avaldasid poolakad 2008. aastal NATO-Ukraina nõukogu kohtumisel kaitseplaani laiendamisele vastuseisu. Poola ametnikud avaldasid kartust, et seni ainult Poola jaoks mõeldud kaitseplaani laiendamine muudab seda «lahjemaks». Sakkovi sõnul oli ta just oma Leedu kolleegide käest kuulnud, et Poola seisukoht selles küsimuses ei ole muutunud.
Samuti avaldas Sakkov muret selle üle, et NATO liikmesriigid võivad «Eagle Guardiani» Balti riikidele laiendamise protsessi pidurdada. Sakkov tundis huvi ka selle vastu, kas kaitseplaani on võimalik kuidagi kasutada avalikult, näiteks seoses õppuste korraldamisega, mis näitaks Balti riikide elanikele, et nende jaoks kehtib NATO lepingu viies artikkel, selgub dokumendist.
Memost selgub, et Teesalu nimetas infot kaitseplaani kohta «varaseks jõulukingiks» ning ta avaldas heameelt «Eagle Guardiani» laienemise üle Balti riikidele. Teesalu nõustus, et seda küsimust ei tasu arutada avalikkuse ees, kuna «Eesti otsib solidaarsust, mitte nähtavust».
Balti riigid kartsid pärast Venemaa ja Gruusia sõda 2008. aasta augustis, et Moskva võib järgmiseks neid rünnata, ja soovisid NATO-lt konkreetset kaitseplaani, kirjutas esmaspäeval New York Times. NATO-le oli see väga delikaatne probleem, sest allianss oli veel vahetult enne rünnakut korduvalt kinnitanud, et Venemaa ei kujuta endast enam ohtu, ning 2009. aasta jaanuaris ametisse astunud president Barack Obama administratsioon rääkis uuest algusest Washingtoni ja Moskva suhetes.
USA diplomaatilise dokumendi kohaselt avaldasid Eesti, Läti ja Leedu liidrid 2009. aasta oktoobriks «tugevat survet», et Balti riikide tarbeks koostataks kaitseplaan, kui peaks rakenduma NATO aluslepingu viies ehk kollektiivset kaitset puudutav artikkel. Seda soovi toetas ka president Obama, kuid USA suursaadiku NATO juures Ivo H. Daalderi koostatud memo viitab ka kitsaskohtadele.