Vaid kolmandik siin elavatest venelastest tajub tugevamat seost elukohamaaga
ja tunneb uhkust Eesti üle, kaks kolmandikku aga peavad end eelkõige vene rahva hulka kuuluvaks, selgus mõne kuu eest Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst. Töö autori, psühholoogi-koolitaja Marianna Drozdovaga vestles Hille Tänavsuu.
Tellijale
Ainult keeleoskusest lõimumiseks ei piisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.