Lastevanemate liidu esimehe Enn Kirsmani hinnangul võib koolitulistamine tabada Eestit suhteliselt sama suure tõenäosusega kui Soomet või mõnda teist riiki.
Kirsman: Eestis on koolitulistamise risk sama suur kui Soomes
«Ennustada, kas või millal toimub Eestis midagi sama traagilist, on minu arvates sama võimatu kui ennustada, kes või millal võtab loterii peavõidu,» kommenteeris Kirsman.
Ta ütles, et kui võrrelda riikide elanike arvu, saaks Eestis millegi sellise juhtumise tõenäosus olla viis korda väiksem, kuid tõdes, et sellised valemid tegelikult ei toimi. «Ilmselt on tõenäosus sama suur kui mõnes teises riigis.»
Kirsmani sõnul on tegu traagiliste üksikjuhtumitega, mille puhul ei saa seaduspärasusi tuletada.
«Nii nagu ei saanud Jokela puhul lõpuni teada, mis oli viimane põhjus, mis ajendas noormeest relva haarama, ei saa tõenäoliselt ka selle juhtumi puhul öelda, mis oli viimane kriitiline piir, mis muutis inimese mõrtsukaks,» nentis ta.
Tema sõnul on taoliste juhtumite puhul suurim roll ümbritsevatel inimestel.
«Tõenäoliselt ei sünni sellised otsused hetke ajendil. Need mõtted peavad küpsema pikema aja jooksul. Meie lähedaste - vanemate, kaaslaste, õpetajate - kohus on hädasolija probleeme märgata ja teda abistada, aga päris ära hoida ei õnnestu neid tõenäoliselt mitte kunagi.»
Kirsmani väitel aitaks taoliste tragöödiate kordumise riski vähendada see, kui ka Eestis oleks koolis korralik tugisüsteem ehk õpilasi aitaksid koolipsühholoogid ja sotsiaaltöötajad ning ka kohalik omavalitsus oleks oma tugistruktuuridega neile toeks.
«Kui Eesti koolis oleks tugisüsteem poolgi sellest, mis on Soomes, oleks see juba suur ja tõsine edasiminek,» arvas ta.
Tugisüsteem aitaks tema sõnul Eestis küll Jokela ja Kauhajoki sarnaste tragöödiate riski vähendada, kuid ära hoida mitte - nagu näitavad ka sündmused pealtnäha nii turvalises Soomes.